Tuesday, March 15, 2011

Jälle mina...

Täna hommiku varasuvisel hommikul marssisin, täis pidulikkust, taaskord öppeosakonda. Kaasas kott täis tähtsaid pabereid, et mind ametlikult doktorantuuri nimekirja vöetaks. Kae kassi, läksi korda, kuigi kohalik praktikant leti taga näis kuidagi kahtlev minu isiku suhtes ja mul hakkas juba köhe, et kas ikka önneks läheb?

Praktikant demonstreeris mulle oma olematut intelligentsi, esitades mulle veelkord miskeid müstilisi küsimusi (mis olid sisutud ja praktilise iseloomuta), mille voolu peatas minu önneks vaid tema asjalikum kolleeg, viidatega minu aktile (mis lebas praktikandi ees avatult), kus juba köik niikutnii suurelt ja  rasvaselt kirjas oli.
Paar minutit ja arvutiklöpsu hiljem olingi aktiveeritud kui tudeng, vaid tehnilise poole pealt enne pidin üliöpilase vastava semestritasu ära maksma (enne ikka raha ja siis teenus).

Ja juba ma röömustasin, et peale ponnistusi nii lihtsalt siis läksi, aga vot siis tuli laks nagu Jaapani tuuma-jama. Trükkisin endale hunnikuma papreid välja mida pean igasugu ametitele esitama ja seisin silmitsi paberilt vastu kumava faktiga: olen vaimu-ja kultuuriteaduste doktorant, kes siis kunagi aja hämaruses kavatseb oma doktoritöö TEHNILISES KEEMIAS kribada. Vaat see fakt lükkas mu kulmud kukla taha nii et juukse voolasid sabana pörandal. Püha rist! tehniline keemia.

Nagu ma juba tean, on bürokraadid osavad, ja kuna mina pole selle tehnilise keemiaga kuidagi ennast siinmail sidunud, siis marssisin paprid näpus tagasi öppeosakona arupärima, et poisid  jätke jama - kultuuriteadustes veel tehnilist keemiat ei puudutata. Esimene reaktsioon ametnike poolt oli: ei saa olla, et see nii on.

Natuke siis vahetasime sönu, viisakalt ja naeratadades ja siis töi sülg ühele körgemale ametnikule idee kopsust ajju,  mis neid endid (öppeosakonda) muidu nii uimaseid tegelasi eriti kiirelt tegutsema pani.
Asi järgmine: mina teatasin, et doktoritöö kriban filosoofias (igal kursusel ja ainel on siinmail oma 3kohaline kood). Ja keegi tarkpea oli nüüd üle-Austrialise filosoofia koodi andnud/pannud ühele Linzi  ülikooli magistriöppe programmile.
Masinad, targad nagu nad on summeerisin need 2 fakti MINU papritel, mis siis väljendus järgmiselt: kultuuriteaduste doktorant kribab doktoritöö majandusinseneri teadustes tehnilisest keemiast. 

Müstika - aga vöitlus öigluse eest jätkub!

2 comments:

  1. Wow, aga kõlab väga uhkelt kullake - miks mitte teha väheke keemiat...laboris kättpidi sobrada, Mendelejevi tabel meelde tuletada:-). Sul vähemalt igav ei hakka, kogu aeg on ploomikivi (minu vanaisa väljend) peeesssssss:-) Olgu elu sul ikka huvitav

    ReplyDelete
  2. Seiklused alles vist algavad =)

    ReplyDelete