ahoi saatusejagajad!
kaua ja palju kuulutatud maailmalõpp olevat homsese kuupäevaga miski väljasurnud ürgrahva targad fikseerinud, nii et tuleb võtta, mida antakse!
Mina siis ka ennast jälle ilmutan, et käsi südamel saaks öelda: andsin endast parima! Ilmalood siis sellised, et sel ajal kui eestlased jälle Siberi hingust koduhoovides tunda saavad, siis siinsete madalamal asuvate küngaste vahel vaat et kohe hakkab mätas kuivaks tõmbama ja kuulutame kevadhooaja alanuks (loomulikult, juhul kui homne 21.12 viisakal 22.12 üleläheb ilma suuremat kära tekitamata).
Viimane blogi sissekanne oli statistika teemadel: usu või mitte, aga ma sain oma eksami tehtud (seda esiteks) teiseks - ma sain isegi rohkem punkte kui lootsin (asi ei ole siiski nii roosiline, et söendaks punkisumma avalikkusele välja öelda), kolmandaks: mina ja herr professor jäime ühe küsimuse juures eriarvamusele (mul oli nimelt märgitud õige vastus, aga seletus lahendusele herr professori mallile ei vastanud ning lühidalt, tugevama tahe jäi peale). ei ole hullu midagi, kursus jätkub ning ma olen juba õppinud toime tulema ;)
Novembri võtan kokku sõnadega, et ma olin rohkem kas õhus lennus või maad mööda sõidus : lihtsalt ja loogikavabalt langesid erinevad plaanitud ja erakorralised asjaolud kokku, mis lõppeski saagaga nimetusega: I am on the road again... Kuid lootes siiski ülehomse saabumisele, pean plaani veidi oma reisimuljeid ka üldsusega jagada.
Aga nüüd, vaja veel viimased netisündmused ära lugeda, sest kes tea, kas homme enam antaksegi.
Ülehomseni siis!
