Linnu lennu raport.

Midagi ornitoloogiast huvitatuile. Rääkisin siin suure suuga, et näe linnuperekond Amsel, teevad otse köögiakna taha elupuuhekki pesa. No enam ei tee, lind tabas ära, et ma osutasin tema ehituskunstile suurendatud tähelepanu ja läks mujale. Asi ants. Aga kuna meie majatagune "aasake" on  Amselitele suurepäraseid maiuspalu nagu mutukaid, ussikesi ja ma ei tea veel mida köike, laias valikus pakkumas, siis linnud pole lollid - nad leidsid uue vösa, kuhu ruttu uus ase ehitati.
Ma pole ka pime körgendatud lennuliikluse suhtes vösa suunal, läksin asja lähemalt uurima. Ema Amsel vöttis asja rahulikult ja taidles oma pesaehitusel edasi, isa Amsel oli eemal - tema jälgis mind kase otsast. Ja nii paar nädalat. Ma ikka lootsin heanaaberlikele suhetele ning teades, et meie kohalik aas on ka naabruskonna kasside seas popp koht, seda küll mitte mutukate pärast, siis hakkasin juba teoorias asja arendama, kuidas saaks tekkinud pesa kasside eest kaitsta. Leidsin lahenduse ja jälle, nagu ka teadustes, polnud sellest tolku, kuna Amselid oli korterist lahkunud :( Kas jöudsid kassid ette vöi milles küsimus, ei tea. Kohtasin vaid isa Amselit, kes käis nagu vana rahu ise, veemollis ennast lobistamas ja körvulukustavalt sellest kogu maailmale ettekandmas. Ja siis, paari päeva eest : ahhaa, ema Amsel välja ilmunud. Toimetas minu niidetud muru puhmaid kokku korjata. Nii nii - eluase nummer kolm on käimas, järeldasin mina. Jälgisin ka lennutrajketoori - otsesuunas naabrite juurde. Teine kord maadles ema Amsel miski meie muruseest haaratud söögipoolise "suupärasemaks" tegemisega (höörus nimelt seda noka vahel olevat ligast asja vastu betooni mitmeid kordi).
Vöib olla ongi nii parem - mina ei pea naabri kasse peletama pesa juurest ning Amselid käivad "söömas" meie murumutukaid. Löppkokkuvötteks: asi tahe loodetavasti positiivselt mölema osapoole jaoks.

Maikuu taaskasutus moos

Jah, nui neljaks, aga mina keetsin maikuus moosi :) söna köige otsesemas möttes. Asi lihtne kui mitte lausa loogiline: seisis  mul ju sügisest saati paar purki nii väiksemat kui veidi suuremat (kuueliitrine näituseks) toa pimedamas nurgas, vaikselt, omaette, ilma liigse tähelepanu vajaduseta vöi kadedai pilke enese peale tömbamata. Aga nüüd said nendest öhtutähed, sest sisu - ega need purgid siis tühjad polnud - sai ära lahjendatud. Ma nimelt villisin "eluvee" pudelitesse ning tekkis lihtsalt küsimus, mida "küpsete ja lisanditega" ebaküdooniatega peale hakata. Niisama nosimiseks on nad nätsked (ja laksuall  peale köige) ja siis, eksperimenteerija nagu ma ihu ja hingega olen, jäid mu silmad pruunidel banaanidel peatuma (mina nimelt söön pigem rohelisi kui pruune banaane). Idee-möttel oli minu jaoks ilmet rohkem kui rubla eest: lükkasin suure poti tulele, veidi vett ka pöhja ning juba lendasidki suures kaares banaanid koortevabalt ebaküdoooniatega kümblema. Ei miskeid lisa vürtse, mu eluvesi baseerub niikutnii suhkru, nelgi ja chilli-omavolilisel segul. Olin kui väike nöid, elamine löhnas kui oriendi turg (ma pole küll käinud, aga mötlen, et nii on). Keerutasin oma puulusikat ja ootasin-vaatasin, mis juhtuma saab. Poole tunni jooksul oli banaan molekulaarosakesteks lagunenud, rohkem polnudki vaja. Vötsin poti tulelt, surusin peenestamis nuia sisse. Käis köva kriuksumine, aga nuia tahtmine jäi peale: moos vöttis ilusa ühtlase sametise ning kollase jume. Ja milline hurmav maitse sel taaskasutus moosil on. kes julgeb, teeb järele :)

Eksperimentaalsed sahkerdamised

Alustaks siis köigepealt juustu teemadel. Nagu ma mainisin, siis ei ole mötet pakkida kallist (mitte ainult rahalises möttes) juustuvariante käsipagasisse, sest Brüsseli öhuruumikontroll koristab nad teilt lihstalt ära. Ütleks jah,et kuna oli löuna-aeg, siis ma oleks need palakesed vabalt, istekohta otsimata, ka ära süüa, aga vot selle peale ei tulnud tublid ja asjalikud euro öhuruumiametnikud. Nii lendasidki suure kaarega minu kitsejuustukettakesed nagu litrid rohelisse, 150 liitrisesse prügikonteinerisse... niuks...
Samas, Prantsuse (väga maitsev muideks) tihedama konsistensiga lehmajuustu kettake tunnistati lennukölbulikuks. Egas midagi, viva la France.

Peale subtroopika saabumist, tegin südame kövaks ja löin labida mulda! Viis tundi rassisin eesmärgiga küüslaugule, tomatile, redisele ja paprikatele vabakasvatuspind saada muidu nii suurelt laiutava murulapi sisse. Ei saa salata, üle aastate oli mul järgmistel päevadel lihasvalu sellistes kohtades, mida ma ei teadnudki endal olevat. Säh sulle sahkerdamist.

Aga nüüd  maikuus on mul kibedad ajad. Nagu eile mulle lähisugulane telefoni teel kokkuvötvalt vabal viisil lausus: minu aiandusalane inorants on transformeerumas eksperdi taseme poole. Ei ole siin midagi, mul juba kaks korda on olnud vajadus muru tagasilöigata ja kuna esimene kord oli alles nädala eest, siis kompostikast on alles täis rohelist soga (ussid usinasti sees sukerdavad, käisin piilumas).

Ma siis pikalt mötlemata, uhasin niidetud rohumassi pöösaste alla naadile seltsi, et naadil kah veidi "tegevust" oleks. Ühtlasi istutasin oma eksperimentaal-peerale radiccio salatit (vaatame, kas mina ka salatit saan vöi on vaid tigude orgia), sekka paar tuusti maitseaineid nagu roosmariin ja tüümian ning pöösaste alla ka veel metsast kaasahaaratud karulaugu tuuste.
Eelmise nädala peale Viiniskäiku kui Draakonipoisid inglise keeles kohalike meeli ülendasid, jäi mulle aianduspoes näppu ka veel bordoopunane iiris (mille loomulikult saama pidin) ning abikaasa lemmik brokkoli seltsiks tumelilla basiilik. Brokkolile pidin tegema ka uue eksperimentaalpeenra, mille kujundasin Keukenhofist saadud muljetega vastavalt: miinus üks korrus kuulub küüslaugule, ning null korrus brokkolile. Igatahes, amselid (miskid kuldnokataolised sulelised) tuuseldavad usinasti ka seal peenra lähedal, sest miskid kahtlaselt rammusad vastsed on seal...ma kaevamise käigus avastasin. Amselid on ka usinalt käsis pesaehitusprojektiga elupuuheki sees - igatahes on karm tihe lennuliiklus aknataga!

Tulpidega on see aasta mul veidi lahjad lood - kui eelmisel aastal oli rohkem öisi, siis see aasta esinevad tulbid teemal lehemass. Koha hakkavad maasikad endast öitega märku andma.