Eesti vanasönagi ütleb, et kauatehtud kaunikene. Ja mida muud ma oskaksingi lisada kui et tänasest hakkasin ametlikult teadust tegema, sest elu nöuab nii!
Eeljutt on lühidalt 5 lausega kokkuvöttes: löpetasin Austrias Linzi ülikoolis magistratuuri ja anti möista, looduse poolt vöi suguvösa geenivaramu, millest mulle siis miskil mulle teadmata ajal, on annetatud piisavalt potensiaali akadeemilise töö tegemiseks.
Ridade vahelt vöiks välja lugeda,et uus siht tööturul oleks justkui silmapiiril virvendamas.
Uhh ja ahh....igal mündil on 2 poolt.
Igal ametipostil on oma kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Olles nende kirjutamata reeglitega körghariduse ja teadusemaailmas juba teoreetilisel pinnal kokkupuutunud seoses oma liig-innovaatilise magistritöö kirjutamiseks (just just, kärbiti hinnet sest see oli LIIGinnovaatiline), siis esimene ahhaa sai otsa nii 5 sekundiga – pragmatism löi välja.
Ei saa aga salata, et positiivne oli selline teade küll ning eks siin ole ka jälle see va eestlaslik jonn ja pöikpäisus: ma veel näitan teile!
Ja mida siis tähendab, et hakkan teadust tegema: ei midagi muud kui pusin teadusartikleid kribada nii mitmes keeles kui vähegi valdan, sest vaid see loeb! See tähendab, et curriculum vita vöib olla kui ilus, aga seal peab kvantitatiivselt väljenduma minu loovus ja panus teadusesse.
Nii et per aspera ad astra!
Wednesday, January 12, 2011
Sunday, January 9, 2011
2 B ehk 2 P
Tänase päeva kokkuvöte leidis lahenduse selles numbri ja tähe kombinatsioonis: 2 B/2P.
Inglismannide keeles on ju "tuu bii" (olla vöi mitte olla) kuulsaks saanud Shakespeare kaudu.
Saksa keeles leidsin tänasel muidu nii tasasel ja targu murdmasuusarajal, et vaid pidurdamisest (bremsen) ja palvetamisest (beten)on miskit tolku: nii jäine ja seetöttu eriti salakaval oli see Ziegelwiese rada Vöcklabruki linna külje all. Ja seda oli tervelt 5+ X kilomeetrit, sest töelise eestlasena ma ju kohe esimese raskuse ilmnemisel alla ei andnud!
Ei jäänud muud üle kui tuligi appi vötta oma algteadmised kevadisest mäesuusatamise algkursusest.
Aitäh (palve :) veelkord kursavennale, kes mind kaasavedas Heiligenblut nimelisse körgmäestikku ja suusaöpetaja Hansjörgile, kes mind suuskadele surus, nippe jagas ja uskus minusse löpmatult.
Vaid taoline kombinatsioon päästis hullmast ehk täna jälle veel ilma kipsita sain hakkama.
Lühidalt, kui silmale näival tasasel aasal libised (loe: kiirus suureneb sinu tegematusest olenemata iga millisekundiga ja ees on järsk laskumine), aga suusad on kui perpetum mobile, siis kogu energia läheb töesti vaid pidurdamisele ja ajusoppidest hakkab tihedamini esile kerkima esiteks vandesönu ja mida lähemal laskmine (ja sa näed et löppu ei olegi näha) siis pagan nagu ma olen, kippusin vägisi köikvöimalikke körgemaid jöude endale abisse mentaalselt haarama.
Lumi, ma ütlen veelkord, va sulalumi, mis öösel on külma saanud, vaat see on see kurjajuur!
Muidugi, sellisel aasal on parim mäesuusatamist harjutada, sest ega see midagi muud olegi kui üks löpmatu pidurdamine erinevaid "poose" sisse vöttes :) Ainus mida siis peljata ei tasuks, on kiirus ja körgus. Pidurdamise "unustamisel" ei aita slaalomis ka enam palvetamine...
Teretulemast suusatamise telgitagustesse!
Inglismannide keeles on ju "tuu bii" (olla vöi mitte olla) kuulsaks saanud Shakespeare kaudu.
Saksa keeles leidsin tänasel muidu nii tasasel ja targu murdmasuusarajal, et vaid pidurdamisest (bremsen) ja palvetamisest (beten)on miskit tolku: nii jäine ja seetöttu eriti salakaval oli see Ziegelwiese rada Vöcklabruki linna külje all. Ja seda oli tervelt 5+ X kilomeetrit, sest töelise eestlasena ma ju kohe esimese raskuse ilmnemisel alla ei andnud!
Ei jäänud muud üle kui tuligi appi vötta oma algteadmised kevadisest mäesuusatamise algkursusest.
Aitäh (palve :) veelkord kursavennale, kes mind kaasavedas Heiligenblut nimelisse körgmäestikku ja suusaöpetaja Hansjörgile, kes mind suuskadele surus, nippe jagas ja uskus minusse löpmatult.
Vaid taoline kombinatsioon päästis hullmast ehk täna jälle veel ilma kipsita sain hakkama.
Lühidalt, kui silmale näival tasasel aasal libised (loe: kiirus suureneb sinu tegematusest olenemata iga millisekundiga ja ees on järsk laskumine), aga suusad on kui perpetum mobile, siis kogu energia läheb töesti vaid pidurdamisele ja ajusoppidest hakkab tihedamini esile kerkima esiteks vandesönu ja mida lähemal laskmine (ja sa näed et löppu ei olegi näha) siis pagan nagu ma olen, kippusin vägisi köikvöimalikke körgemaid jöude endale abisse mentaalselt haarama.
Lumi, ma ütlen veelkord, va sulalumi, mis öösel on külma saanud, vaat see on see kurjajuur!
Muidugi, sellisel aasal on parim mäesuusatamist harjutada, sest ega see midagi muud olegi kui üks löpmatu pidurdamine erinevaid "poose" sisse vöttes :) Ainus mida siis peljata ei tasuks, on kiirus ja körgus. Pidurdamise "unustamisel" ei aita slaalomis ka enam palvetamine...
Teretulemast suusatamise telgitagustesse!
Saturday, January 8, 2011
Kolme sörme tehnika
ahoi! mina jälle siin...
olin ma siin veidi "kadunud asjade" hulgas. eks mul oli ka pöhjust (loll ju see kes vabandust ei leia). aga esiteks, ma suutsin söna otseses möttes paar päeva enne suuri pühade pidamisi mustal jääl (könniteel) külili käia. ega muud häda suurt polnudki peale palja ehmatuse, kuid kuna mul oli käes lillepott, millest ma ka kukkudes lahti ei lasknud, siis maandus see tükk kövakspöletatud savi minu vasaku käe 4.sörme peal. tagajärg: liigese kapsli suutsin "välja vihastada" (seda kinnitas järgmisel päeval röntgenipilt ja arsti silm.) pildid lisan järgmine kord :)
tegelikkuses nägi sörm päris huvitav välja - ta nimelt vöttis sinakavarjundi ja füüsiline asend jäigi selliseks köverikuks isegi kui ma üritasin teda sirgemaks lihasjöul ajada. lühidalt, algselt pandi müstiline lahas paariks päevaks ja nüüd olen juba 3 ndl plast toru-laadset vidinat ümber sörme kandud. ütlen ausalt, kips oleks lihtsam olnud. aga hea et niigi läks - ma ei lasknud torul ennast ja oma tegemisi segada: kokkasin ja suusatasin ikka (lihtsalt sörm vinnas ja see hakkas nii mönigi kord külmast uut sinakat varjundit vötma). pealegi, nii mönigi mööda suuskaja arvas, et ma neile keskmist sörme näitan. puhh, ei hakka ma ju -12 kraadiga seepärast veel paljakäsi olema, et kaassuusatajate valearusaamu eos lämmatada. las nad siis nii arvavad...vaba maa ja tsensuur maas.
nöudepesu andsin sujuvalt härra abikaasale üle (kes teadupärast ei oma suurt kannatust selliste toimetuste jaoks ja seetöttunöudepesumasina saamine majapidamisse vöttis väga konkreetse ilme - millele ma kuidagi vastu ei ole).
täna rohkem ei toksigi - nagu öeldud, harrastan suustamist ja üldse eluolu kolme-sörme-tehnikaga ja seetöttu on asi veidi nutusem (pidurid vaat et maas).
kuid vähemalt lumi on maas, rajad on ees vöi kärutan otse künka otsast omasoodu alla läbi pulbrilise lume pidurdamisele lootma jäädes.
lefa lefa
olin ma siin veidi "kadunud asjade" hulgas. eks mul oli ka pöhjust (loll ju see kes vabandust ei leia). aga esiteks, ma suutsin söna otseses möttes paar päeva enne suuri pühade pidamisi mustal jääl (könniteel) külili käia. ega muud häda suurt polnudki peale palja ehmatuse, kuid kuna mul oli käes lillepott, millest ma ka kukkudes lahti ei lasknud, siis maandus see tükk kövakspöletatud savi minu vasaku käe 4.sörme peal. tagajärg: liigese kapsli suutsin "välja vihastada" (seda kinnitas järgmisel päeval röntgenipilt ja arsti silm.) pildid lisan järgmine kord :)
tegelikkuses nägi sörm päris huvitav välja - ta nimelt vöttis sinakavarjundi ja füüsiline asend jäigi selliseks köverikuks isegi kui ma üritasin teda sirgemaks lihasjöul ajada. lühidalt, algselt pandi müstiline lahas paariks päevaks ja nüüd olen juba 3 ndl plast toru-laadset vidinat ümber sörme kandud. ütlen ausalt, kips oleks lihtsam olnud. aga hea et niigi läks - ma ei lasknud torul ennast ja oma tegemisi segada: kokkasin ja suusatasin ikka (lihtsalt sörm vinnas ja see hakkas nii mönigi kord külmast uut sinakat varjundit vötma). pealegi, nii mönigi mööda suuskaja arvas, et ma neile keskmist sörme näitan. puhh, ei hakka ma ju -12 kraadiga seepärast veel paljakäsi olema, et kaassuusatajate valearusaamu eos lämmatada. las nad siis nii arvavad...vaba maa ja tsensuur maas.
nöudepesu andsin sujuvalt härra abikaasale üle (kes teadupärast ei oma suurt kannatust selliste toimetuste jaoks ja seetöttunöudepesumasina saamine majapidamisse vöttis väga konkreetse ilme - millele ma kuidagi vastu ei ole).
täna rohkem ei toksigi - nagu öeldud, harrastan suustamist ja üldse eluolu kolme-sörme-tehnikaga ja seetöttu on asi veidi nutusem (pidurid vaat et maas).
kuid vähemalt lumi on maas, rajad on ees vöi kärutan otse künka otsast omasoodu alla läbi pulbrilise lume pidurdamisele lootma jäädes.
lefa lefa
Subscribe to:
Posts (Atom)