Naised saunas rääkisid.

Vabariigi sünnipäeva ja üldse igasuguseid tähtpäevi ikka vanade eestlaste kombe kohaselt on kaunis puhta ihuga pidada. Nii sai siis pühaba ettevöetud üle pika aja saunamaailma külastamine.
Nujah, niisama sauna siin ei saa (omal pole) ning sellisest saunast nagu Eestis, vöin vaid unistada. Seega, saunamaailm on kommertsettevöte, kus basseine ja muid ninnunännu värki nagu muda. Saunasid ise juba 5 kuni 10. Need jagunevad väljas olevateks hüttideks, kus erinevad temperatuurid ja kui kord ette näeb vee lajatamist kividele, siis  leiliviskamiseks eraldi personal ning siseruumides olevad ruutmeetrised kambrikesed. Mul muud häda olegi, valisin sellise pool inimtühja lava ning jäin suurest pimedusest ja önnetundest omaette logeledes mediteerima. Ja siis see juhtus: kaks kahekümndendates eluaastates noorsanti ilmusid sauna. Ega muud olegi, kui vaid nende suukesed ka sekunidks kinni seisnud oleks!
Pagan, küll ikka kannatab kohalik rahvas raske mölapidamatuse vormi käes. Minu önneks, hakkas noorsantidel vist soe ja nad lahkusid. Ma mötlesin ka puumajaks kutsutavat sauna kaeda. Selle eripära oli, et siin saunanaine (palgaline leiliviskaja) teatas, et nüüd algab metsameditatsioon (cdlt lastakse jutujest, mis mulle vaid närvidele käis) ja selle aja jooksul (15 min) peaks saunalised oma suukese koomal hoidma!
Saate aru: see on ainus kord, kui juhitakse tähelepanu sellele, et austerlased ei lobiseks möttetult!
jah, saunalised töesti hoidsid oma suumulgud koos, aga cd lobises omaette ja rahust oli asi kaugel. Kuid peale välibasseinis mulistamist sai eesmärgipäraselt ihu puhtaks, mis oligi ettevötmise eesmärk. :)

Kaablikauplemine

Lumeseest tagasi tsivilisatsioonirüppe ehk teretulemast tagasi büroo ja mulle eraldatud nimelised ruutmeetrid. Tänane päev läheb jälle annaalidesse kirja kui "vöitlus oma olematute öiguste eest". Teadupärast juba eelmise aasta oktoobris tegid elektrikud nalja tööajal ja kärsatasid ülikooli ITi-vara ning muid bürooeluks nii vajalikud masinad teistpoolsusesse.
Etskae, juba täna (s.o. veebruari teine nädal) jöudsid asjad nii kaugele, et raal, molu, klaver, rott said köik korraga lauapeale laiali  lükatud  nagu puzzle tükid ning  kuna  uus raal oli tulnud ITosakonnast tuunimiselt, siis ma töesti sinisilmselt arvasin, et neid vidinaid ei pea ma enam omavahel uuesti tuttavaks tegema, vaid saan asuda pilli sihipäraselt kasutama. Aga no ei saa nii lihtsalt: selline tühine asjandus nagu kaali teema hakkas hommikul kohe esimest viiulit mängima.
Esiteks, ITi osakond oli mulle "kaasavaraks" andnud molu  vooluvörku ühenamiseks ettenähtud kaabli küll, aga see oli Ameerikale iseloomuliku 3 vardaga ehk siinmail vöin ma sellega vaid tiigile tekkinud jääd löhkuma minna. Itiosakonna "tuunija" veel vaatas mulle nalja täis silmadega otsa ja küsis - mis ma sellest kaablist kaasa vean? No ikka, pööritasin silmi ja teatasin, et ise teite kolleegi kleepisid selle mulle raalikastil kaasa! Sell teatas, et neid kaableid annab ITi osakond lahkel käel tasuta välja, vaja vaid järgi minna. Mida ma ka loomulikult tegin!

Teiseks, kaabel molu ja raali ühendamiseks. Mina nimelt vötsin vana analoog-kaabli, mis molule sobis ja üritasin seda tuunitud raalile siis sappa panna. AGA no ei sobinud. Köne vennast itiasjades-jagajale töi kiirelt selguse:on toimunud väikene muutus kaablite suhtes, ja köige eelduste kohaselt vajan ma DVI kaablit. Ahah, ütlesin vaid - sama hea oleks olnud, et vend mulle miskis udrimudri keeles mida iganes öelnud oleks.

Kuna ma siiski tahtsin täna oma raali büroos tööle saada, uurisin puuduvate kolleegide riistapuid ja pännasin siis ühelt kaabli ära, et vähemalt löppude löpuks asi edasi läheks (teadsin, et kolleegi ei ilmu tänase päeva jooksul teps mitte).

Nagu vanarahvas ikka ütleb. ära höiska enne öhtut! Ma juba lootsin, et nüüd - kaablid olemas, pill laual kokku pandud annan tööle tuld! Tutkit - minu tuunitud raal ei lasknud mind kusagile. Köned ITiosakonda töid vaid selguse, et patsiga poiss (sel juhul küll paari kulmurönga ja blondeeritud siilisoenguga) sell tuli mulle külla ning avastas, et jah, viga ei ole minus, vaid raal vaid osaliselt tuunitud! Nii ta siis pilli näppis tubli tund!

Kui tuunimine ühele poole sai, uurisin, et miks mulle pole öiget DVI kaablit kaasa antud. Sell teatas raskes murrakus: tead, ühenduskaabel on moludel kaasas - aga molud ning raalid tellitakse eraldi. Millegipärast arvab keegi, et nii lahe on osta vanade pesadega (tegelikkuses 2 erineva pesaga, aga vaid analoogkaabel kaasas) molusid ja vaid uue pesaga raale soetada, mis löpp-kokkuvöttes viibki välja selleni, et DVIkaablitest on suur defitsiit majapidamises.
Terve ülikooli peale on 1 inimene, kes neid kaableid haldab (ta kirjutas mulle vandeseltslaslikult kodaniku nime ja tel numbri peale mu tungivat pilku paberile) ning soovis önne ja edu selli tabamisel DVIkaabli kauplemiseks. Ja läinud ta oligi! Lahkudes vöttis kaasa tunnistusmaterjali selgitamaks, milline kolleg talle silma sisse valetanud oli raali tuunimise teemal... 

Mina tegin lühirännaku körgelt haritud ja mitmetiitliga mehe juurde ja ütlesin: hangi kaabel üks köik mis hinnaga, siin on nummer ja nimi, vajadusel ähvarda! ning arvake ära, kellel on nüüd ülikooli viimane vaba DVIkaabel  :D