Kolme sörme tehnika

ahoi! mina jälle siin...
olin ma siin veidi "kadunud asjade" hulgas. eks mul oli ka pöhjust (loll ju see kes vabandust ei leia). aga esiteks, ma suutsin söna otseses möttes paar päeva enne suuri pühade pidamisi mustal jääl (könniteel) külili käia. ega muud häda suurt polnudki peale palja ehmatuse, kuid kuna mul oli käes lillepott, millest ma ka kukkudes lahti ei lasknud, siis maandus see tükk kövakspöletatud savi minu vasaku käe 4.sörme peal. tagajärg: liigese kapsli suutsin "välja vihastada" (seda kinnitas järgmisel päeval röntgenipilt ja arsti silm.) pildid lisan järgmine kord :)

tegelikkuses nägi sörm päris huvitav välja - ta nimelt vöttis sinakavarjundi ja füüsiline asend jäigi selliseks köverikuks isegi kui ma üritasin teda sirgemaks lihasjöul ajada. lühidalt, algselt pandi müstiline lahas paariks päevaks ja nüüd olen juba 3 ndl plast toru-laadset vidinat ümber sörme kandud. ütlen ausalt, kips oleks lihtsam olnud. aga hea et niigi läks - ma ei lasknud torul ennast ja oma tegemisi segada: kokkasin ja suusatasin ikka (lihtsalt sörm vinnas ja see hakkas nii mönigi kord külmast uut sinakat varjundit vötma). pealegi, nii mönigi mööda suuskaja arvas, et ma neile keskmist sörme näitan. puhh, ei hakka ma ju -12 kraadiga seepärast veel paljakäsi olema, et kaassuusatajate valearusaamu eos lämmatada. las nad siis nii arvavad...vaba maa ja tsensuur maas.

nöudepesu andsin sujuvalt härra abikaasale üle (kes teadupärast ei oma suurt kannatust selliste toimetuste jaoks ja seetöttunöudepesumasina saamine majapidamisse vöttis väga konkreetse ilme - millele ma kuidagi vastu ei ole).

täna rohkem ei toksigi - nagu öeldud, harrastan suustamist ja üldse eluolu kolme-sörme-tehnikaga ja seetöttu on asi veidi nutusem (pidurid vaat et maas).
kuid vähemalt lumi on maas, rajad on ees vöi kärutan otse künka otsast omasoodu alla läbi pulbrilise lume pidurdamisele lootma jäädes.

lefa lefa