Lütt juhike, aga selle poolest veel markantsem: leidsin täna Welsist (linnake, kus mu ämm elab), vene toidukraamiga poe (halleluuja taasleitud ÖIGE maitsega hapukoor ja muu müstika austerlaste jaoks nagu voblad ja soola kurgid).
Poepidaja üllatunud, sest ma ju kohe vene keeles suhtlema ja pärima kus ma mida leian ja miks pelmeene pole (tulevad alles, oli vastuseks - pood alles 2 nädalat avatud).
Tömmu jässakas mägilane siis oma 10 ruutmeetri peal sibas ühe seina äärest teise juurde mulle kraami asukohta näitama, aga kassas vaikselt lisas, et tema on tsetseen. Mina siis ka kilkasin, et ma eestlane - vennastusröömu jääb ülegi. Venekeeles suhtleme ka edasi, sest tema saksakeel on lünklik ja minu venekeele oskus tahab ka turgutamist. Kaukaaslane kirjutas lahkelt üles mu kommi soovi (mida ma Brüsselist siia tarisin nii 200gr).
Ma loodan, et nad suudavad püsima jääda, asukoht on hea - täpselt turu vastas, iseasi kas ka teised vennasrahva esindajad poe ülesleiavad. Aga minu andunud toetus on neil olemas igaljuhul.
Oh. Nii võib ju lausa juba elada =)
ReplyDelete