Olen langenud oma lapsepölvetrauma küüsi, siiski önneks positiivsel viisil - hakkasin vaikselt potipöllupidajaks.
Mul tuli selline paganlik soov katsetada, kas küüslauk kasvab potis. Teoorias ema väidab, et ajab asja ära küll, ja minu ema on juba TEADJAnaine. Aga kuidas on siis praktikas lood?
Esimese raksu (panin 3 küüslaugu küünt lillepotti) läks korda. Vohavad köik kolm ning tänasest lasin nad siis emakese loodus rüppe, see tähendab, tirisin oma salaprojekti ämma miski vees vohava kalla varjust välja ja nüüd nad peesitavad (mina igatahes loodan seda) öues. Basiilikutuusti jätsin veel tubaselereziimile. Sest ilmajaama onu rääkis televusseris, et nädala jooksul, ja eriti löpu poole hakkab temperatuur meil siin vaat et Eesti möistes suvetuure vötma. Nad väitsid silmi pilgutamata, et L ja P on +25 juba käes.
Aga ega ma siis küüslauku üksi sinna terrassile peesitama pane. Ma vötsin talle seltsiks ka ühe 70 cm körguse rosmariini puhma ja peterselli tuusti poest, 3 maasikataime, tilli seemneid uhasin piklikusse savipotti, murulaugu seemneid lasin teisse savimoldi. Kaval nagu ma olen, panin ka miski tomati seemned idanema. Juba 3 ühikut näitab ennast. Rödu muutub taimekasvualaks.
Nii, et vabaaja sisustamisega probleeme ei ole. Kuidas vaba aeg tekkis? Aga ma sain löpuks peale kahe aastaseid läbirääkimisi augu teistele pereliikmetele pähe räägitud ja eelmisest reedest kulistab nöudepesumasin vajadusel köögis omaette täiel vöimsusel ja minu häämeeleks :)
No comments:
Post a Comment