Tänasel pühapäevasel päeval, tuli jälle kasuks minu idabloki minevik. Asi järgmine -> täna öösel keerati kella - teretulemast suveaeg.
Minu ämm ja abikaasa otsustasid, et mina tohin majapidamise kellade säätamisega siis oma aega viita. Mina seda suure pimedaga tegema ei hakanud. Kui hommikul silmaluugid avasin, siis nobenäpp nagu ma olen, kellaseieritega ka taidlesin.
Aga oh häda, ma olin ju suures tuhinas oma toas kella seina pannud (nagu mu vend diagnoosis)papinaelaga (ei tea mina, mis vahe on naelal ja papinaelal). Ja nüüd siis vöttes kella seinalt maha, tuli ka nael, köver nagu ta oli, koos kellaga killadi-kolladi pörandale.
Egas midagi, tirisin nagu suur vend jaanuarikuus keldrist puurid, trelli, redeli, haamri, kruvid ja tüüblid ning vötsin köne vennale nagu miljonimängus.
Mul kohe hää meel, et Eesti ja Austria ajavahe 1 tund minu kasuks. Sest kuigi ma olin oma emaga tapeetinud ning isa käest teoreerilise elektritrelli käsitlusöppe saanud ja huviga jälginud kuidas vend puurimistöid jaanuaris praktikas elluviis. Siiski leidsin, parem on kui saaks veel profilt öpetussönu ENNE jama tekitamist, sest tunnistan ausalt - ehituskipsi hetkel ma veel varunud ei ole ja pühapäevasel päeval vöin ma vaid und näha siin, et miski pood avatud on peale bensiinijaama saiapunkti.
Eelugu, isa varustas mind eletritrelliga kohalikust poest, mis pole miski tuntud "firmakas", aga nagu vend mainis : väga karm pill, läheb nagu hull igast seinast läbi.
Niisiis, 8 minutit sain öpet, kuidas valida öige puur (see on see metallistjunn, mis trelli otsa käib - juhul kui lugejate hulgas on ka veel mittepuurijaid). Oluline, et saaks valitud KIVIpuur (minul oli hea spikker-kiviblokkide tolmukiht oli vihjeks, milline puur oli juba oma "vitsad" saanud). Kuidas ilma tolmuta puuri valida, khmm. tsitaat " vaata need kivipuurid on sellise lameda otsaga" ...tjah, minu silm seda otsa veel ei ole tuvastanud.
Niisiis, ühendad puuri ja elektritrelli sujuvalt, aga kindla käega. Muidu juhtub nii nagu minul: puurimise käigus trell ja puur lähevad lahku nagu sobimatud kaasad. Tunnistan, et önneks oli mul vajaliku sügavusega auk selleks hetkeks juba saavutatud. Ja loodan, et nii trell kui puur kannatada ei saanud...
Olulisem tegevus, mis käib jälle kategooriasse - köhutunne ja oma silmamööt - on ära määrata puuritava augu sügavus. Selleks spikker: vördle tüübli pikkust puuril. Just nimelt puuril, mitte puuriga. Puurid muideks omavad ka veel erinevaid suurus(läbi)mööte (mul on neid terve kast) ja see va mööt söltub jällegi tüüblist. Ja tüübel kruvist jne jne. Ja kogu see möötmise ja möötude kupatus algab sellest, MIDA ja milleks riputatakse.
Aga kui puur ja trell on oma töö teind, siis haamri sujuval koostööl saigi auk täidetud erepunase plastiktüübliga suurus nummer 5, mille omakorda täitsin kullakarva ristpeakruviga nummer 3,5 (need vidinad muretses ka vend oma profi pilguga minu önneks).
Ja seda kätetööd kroonis taas minu raudteejaamatüüpi 30 sentimeetrise diameetriga kell seinal.
Löpetuseks, ma ei arva küll, et mul oleks tulevikus vöimalus tulutoovat karjääri teha puurimistöödel :), Vähemalt nüüd on käpp tellisetolmust küll punane mitte valge, aga esimene samm selles maskuliinsete tööde pärusmaal tehtud.
No comments:
Post a Comment