Minu eelarvamused olid tingitud sellest, et esiteks: 111 minuti ehk ligi 2 h paigal istuda (önneks olid istmed ülimugavad). Teiseks, Natalie Portman on süütuse kehastus numero uno, viidates sellele, et filmi klassifitseerisin "naistekaks, väikeste draamaelementidega Ameerika auditooriumile).
Kolmandaks, jah, ballett iseeneses omab selles filmis suurt osa ja ma ei oma eelteadmisi sellest kunstist.
Vot, laks vöi kaks ehk ka kolm vastu näppe sain ma eile seda filmi jälgides: see oli köike muud kui igav ja veniv. Lausa karjuvalt kumas vastu: igal asjal on siin ilmas oma hind - ja ma ei räägi rahast!
Labiilse närvikavaga inimesed vöiksid paar doosi rahusteid enne sissevötta : film on aus, julm, mitmetahuline, aga igati nauditav, jägitav ja arusaadav.
Kui peaksin seda filmi kirjeldama ühe lausega, oleks minu professionaali lähtekoht: film edastab reaalse pildi skisofreeniku kujunemisest, väljendumisest - kuidas aga löpp on, söltub igast juhtumist endast...
Wow, no siis tuleb vaatama minna, aga noh...Bryssel on alati tuntud oma headuses...filmid saabuvad siia ikka suure viibega. Praegu ootan King's Speechi tulekut (Veebruari lopp). Hi hi
ReplyDelete;)) Mis on olulisem - eelarvamus või elukogemus ? ;))
ReplyDeletePortmani süütuse kohta võid veel meelt muuta. Vaata SinuTorus üht videot. Otsida saad Natalie rap...usun et leiad õige asja.
ReplyDeleteAga filmi võtan küll ette, siiani kahtlesin kas minna.