Aja lugemise lugu

Ma lubasin endale kella ülikoolist (kui tudeng) lahkumise puhul. Sellise ehtsa aga lihtsa Shveitsi oma (firma S:)
See oli see emotsionaalne pöhjendus teole. Ega ma muidu seda polekski lubanud, aga "komistasin" poe otsa, mis enda uksi löplikult sulgema hakkas hinnaalandussilte täis oli riputatud ning see kell jäi mulle silma. Ja see oli see reaalne pöhjendus ostule.
Praktiline pöhjus oli veelgi lihtsam: mu ülevaade nädala ja kuupäevadest kippusid ühtlaseks halliks massiks minema. Ma sain ajakulgemist täheldada vaid teatud toimingute jälgimise kaudu näiteks kui öues on pime ja vaikne ning ma olen Linzis, siis kell on 1 ja 4 vahel öösel tööpäeval, sest tramm ei mühise veel akna alt läbi. Aga nagu öeldud, selline vaatlusviis ei rahuldanud enam mind, eriti kui arvestada et järgmisest nädalast algab ralli lektorina ülikoolis, ja seda veel erinevatel päevadel ja kellaaegadel.

Niisiis, mul on käekell. Selliste pimeduses hiilgavate seieritega. Mul on ka mobiil, mis köike neid ajaarvamisi mulle teatab, aga vaid sellel juhul kui ma telefoni sisse  lülitanud olen ning aku on laaditud.
Ma lihtsalt arvasin, et kell on tegusam - tiksub oma ette ja ma olen ajaga kursis.

Ja vaaaat kus lops - see va ajamasin tuli seadistada! Önneks ja önnetuseks on tal vaid 1 nupp, mida siis oma sisetunde järgi kruttides saan päeva, kuupäeva ja kellaaega timmida. Eile hommikul avastasin öudusega, et olin selle ainusema nupu kuidagi "lohakile" jätnud ja kell oli usinalt mulle juba 7nda kuupäeva ette kruvinud. Assa sade! Tuli siis sisemist tunnetust tekitada (peale seda kui ma olin selgitanud öige kuupäeva) ja ajamasin taas minu vajadustele rahuldavaks teha.

Nii me siis tiksumegi ühtses rütmis järgmise korrani ...

Plirts plärts - märts

Mulle see kuu meeldib, eks ole ka selleks eraeluline, lausa isiklik pöhjus. Tuleb jälle vanust ligi - pönev :) Ärge numbrit küll küsige, ma tean vaid oma väljalaskeaastat ja kuupäeva.
Vanemad on mind ka valgustanud osaliselt minu tekitamise ja kättesaamise asjaolusid. Kuna need on kaetud subjektiivsete hinnangutega ja mul puudub isiklik mälu nende tegevuste kohta, siis vaikin sellest kohe. Aga jah, ma olla sellise sooja jaanikuu pärastlöunase tegevuse tulemus.

Vaatasin, et panin oma sörme liikuvuse ja vastupidavuse proovile, sest veebruarikuus sai  üllatavalt tihedalt sissekandeid tehtud. Seega tulevikuks: variant A - tempot tuleb hoida vöi variant B -  tempot tuleb tösta.
Eks aprill näita, kuidas asi läks. Märtsis annan ka kohalikele 400 üliöpilasele sissejuhatuse teaduse kirjutamisse - ehheee, ma nagu hunt Kriimsilm, 9 ametit ja tuul taskus. Töö on ajutise iseloomuga, ei kaasne mingeid hüvesid vöi märgatavaid tasusid - aga JALG on UKSE vahel!

Asja tuum: sain kiiremini lektori seisusesse kui doktorantuuri - vot tak!

Sain ka ühe kriitilisema kommentaari lugejaskonnalt (SUUR TÄNU vastukajade edastamise eest!), et näe see va eesti keeles kirjutamine pole mul just tugevamate külgede killast. NO MIS TEHA, emakeel on mul alati selline nörguke olnud ja hetkel ei ole justkui eriti ajastamisel enam ka nende grammatika erandite öppimine. Ise ka vahel avastan ennast möttelönga  heietamas ma ei tea mis keeles, aga mitte eesti, omas. Ja kuna härra abikaasa elas 24h ja 7 päeva kaasa Aafrika erinevatele revolutsioonidele, ületades sellega köik etteantud paketi limiidid rohkem kui 2 aasta ulatuses, siis nüüd pole ka mul enam Vikerraadio vöi Klassikaraadio kuulamisvöimalust läbi interneti. Seda muidugi niikaukas, kuni ma sammud poodi sean ja härra J. diili teen.

Mu öökappi rikastab hetkel Salme Masso kirjutatud teos - loen nöukaaegset kokandusüllitist kui pönevusromaani! Ideid inimkatseteks on rohkem kui rubla eest!

Ruttu nüüd vabrikusse söira keetma! Sest siis saab vadakut ja sellest ülihäid pannkooke - eks astuge läbi kui ei usu :)

Reportaaz vabrikust.

Inimkatsed täieshoos! Rahu, ainult rahu, köik on ülimalt legaalne. Tegutsen nimelt oma austerlastest lähikondlaste salajase eestistamisega. Ma ei ole katsealuseid sellesse plaani pühendanud, ei näe ka ette, et selle teemalisi sönavötte päevaplaani vötan. Lühidalt, mul on kaks katsealust – abikaasa ja ämm. Lähenen mölemale katsealusele aga ühesuunaliselt, nimelt väikeste, aga püsivate söömiharjumuste muutmise läbi.

Esimesed katsed toimusid omatehtud-hästi tehtud rukkileiva, eriti popiks sai lihaleib, sisseviimisega. Katsealused oli vaimustuses. Teise järku kuulus Eestis saadud hapukoore ning küüslaugu-juustusalati korraline tarvitamine. Ämm oli sillas, abikaasa magu hakkas törkuma, peale suurema koguselise küüslaugu-juusutsalati manustamise (küüslauk ikka ehtne käre, neil siin selline rohumaitseline muidu). Hetkel on käsil kolmas faas – söir. Et see nii suure menu osaliseks saab, ei oleks ma ka unes seda ette näha. Önneks on tootmisprotsess lihtne, ainus mure on „öige“ (talu)kohupiima ja piima hankimisega. Minu suurimaks heameeleks on elukohas söna otseses möttes öige pood üle tee, st 600 meetrit (edasi-tagasi) käik, ja vabrik on taas töövöimeline.

Tuleb kahjuks tunnistada ka esimesi tagasilööke mölema katsealuse poolt: kiluleib ei ole veel seda tunnustust saavutanud, mida vöiks. Kilu puhastamisel tekkiv „aroom“ kutsub pigem tugeva refluksi esile, kui et paneb maomahlad jooksma. Seega hetkel olen ainus kiluleiva austaja siin pool sood.

Eesti Vabariigi sünnipäeva auks töstame klaasi viimase Viru valge jäägiga me 3 koos ning haukame peale otse ahjust vöetud omatehtud rukkileiva kukli koos söira viiluga!

Naaritsate keskel

Inglastel on komme alustada vestlust ilma teemal. Leian, et see sobiks ka hetkel minu möttevälgatuste ülestäheldusi täiendama nagu ikka Austria verstaposti otsast.

Minu keskustelud kohalikega on kinnitanud tösiasja, et Austria riiklik telekanali ilmarääkijad on turismisektori poolt äraostetud. Nädala alguses nad siis suure suuga, olenemata aastaajast, lubavad vörratuid tingimusi. Sest  mida kardab austerlane: pilves ilma (körgudu). Seega kuni reede ennelöunani ja veel ka keskpäevastes uudistes lubadakse üldjuhul, kui ilmakaart seda vähegi vöimaldab, päikesepaistet. See väike tösiasi, et päike tuleb välja ehk 10 % töenäosusega, jäetakse aja „puudusel“  ja vöimalusel ütlemata. Nädalavahetuse saabudes nihutatakse parimal juhul see 10 % päikest veel paar päeva edasi  VÖI tuleb uus ilmateade, mis on siis täis rahet, udu, vihma pangede kaupa …aga massid on juba ennast teele säätanud ja kiirteed täitunud rahututest hingedest naabermaadest.

Hetkel on siis jälle talv. Meessoost ilmateadustaja röhutas, et on külm (seda on muideks tervelt -10 kraadi öösel) ning järeldada tuleb, et talvevarustust on veel vara varna visata.

Ma kihistan väikest naeru, sest vördlen neid kraade Eesti paukuva pakasega. Pakun, et ORF (Austria riiklik telekanal) ilmateadustajatel on keelatud halba ilma üldse välja öelda, isegi laviini ohud on astmestatud ja vaid ääri veeri öeldakse otse midagi välja.

Talvevarustus lauskmaal on: päikeseprill ja poolnaaritsakasukas (esimesi mul on, teisi piidlen kandjate ölul). Täispikka naaritsat pole veel minu slime alt läbi libisenud – ehk liiga soe?

Kogenud olen, et kui sinu järgi seisab kassasabas naaritsajalutaja/tuulutaja, siis sinust püütakse vöimalikult kiiresti ülelibiseda. Seda pikemalt peatutatakse naaritsa kandja soovidel. Turuhallis jälgisin, kuidas naaritsale tehti aupaklikult teed veini manustava rahvamassi hulgas.Müstika milline jöud on surnud looma karvadel...

Nii palju siis ilmast siitpoolt sood :)

Mida tähendab…

Olen lugematu ajaühikuid kulutanud möistatamaks, mida üks vöi teine tähekombinatsioon vöi sönapaar reaalsuses siis endast kujutab. Leidsin, et see haakub kenasti viimase sissekandega, sest ma ju pajatan sellest mis mu ümber, ja seda on Austria ja austerlased.

Wiener Melange on eriline Viini kohvi(jook), koosneb 1 osa espressot ja 1 osa piima, mis gulmineerub vähese piimavahuga (segatuna siis juba espresso kreemja vahuga). Üldjuhul olen seda kohanud vaid Viinis.  

Wiener Frühstück – Austrias on nimelt vähemalt 3 erinevat hommikusöögiliiki käibel. Käesolev on vaid magus variant: koosnedes magusast sarvesaiast (kipferl vöi croissant), 2 supilusikast marmelaadist (üldjuhul maasika, aprikoosi vöi apelsini maitseline), näpuotsaga vöid ja kohv. Levinud ülemaa.

Aktivfrühstück – soolane hommikusöök, seemnetega (nt körvitsa vöi päevalille)semmeli juurde antakse tuntud teatud singi, juustu viilude körval ka näiteks riba lehtsalatit, tomati ja kurgiviil. Kohv /tee (üldjuhul ökötoodang) hinna sees.

Bergsteiger Frühstück - praekartulid, muna ja vorstiviiludega, pakutakse tavaliselt mägimajutuses. 

 

Bauern (Markt) Frühstück – see on hoop teie veresoonkonnale, sest siin on ülekaalus lihatooted alates seaprae viiludega, löpetades paari sardelliga.

Bauern omelet - praekartulid, muna ja vorstiviiludega, pakutakse tavaliseölt linnas, st "lauskmaal"

Bluntzen – verivorst (vöi söimatakse sind parajasti külatolaks).

Eierschwammerl – kukeseen.

Marille – see on aprikoos.

Krapfen -  aprikoosimoosiga täidetud rusikasuurune pontsik.

Karpfen – karpkala – 1.jaanuari löunasöök.

Tafelspitz – premium keedetud loomaliha (peielaua pearoog).

Bauernkrapfen – alustassi suurune „laialivajutatud“ pontsik, kuhu moos pannakse hunnikus peale.

Balatschinken – pannkook (see peab olema öhuke kui paber ja kröbe).Süüakse vaid soojalt!

Grau / Kochkaas – söir.

Fritatten – pannkoogiribad, mis pannakse (loomaliha) supi sisse.

Semmel – nisujahukukkel (üldjuhul) hommikusöögiks.

Kornspitz – linaseemnetega ja piklikuks vormitud soolane saiake, tihti omab ka peale raputatult soola(kamakaid).

Leberkaas – see ei ole ei maks ega juust, kuigi nimi seda väidab. Tegemist on miski lihaollusega, mida süüakse kuumalt, ca 1 cm paksuse viiluna semmeli vahel. Delikatess pidi olema tehtud hobuselihast (ei tea, pole veel proovinud).

Sturm – noor vein (st 1 kuu jagu käärinud) saadaval vaid ca 4-5 nädalat septembris. Minu lemmik on Schilcher sturm (Schilcher on rosè viinamarja sort).

Seitel – kann ölut (0,5 L)

Mast – 1 L ölut

Tiroler jausen –ca 20 öhkkuivatatud toorsingi viilu, 45 cm rukkileiva viil, pepperoni ja hapukurk – serveerituna LÖIKELAUAL (pro persoon).

Most – pirni ja/vöi öunamahlast kääritatud vein. 

Stollen - keeksi- ja pärmitaignasugemetega sai, saadaval vaid jöuludeaegu.

Liptauer – kohupiima segatuna keedumunaga valmistatud tulise maitsega vöileivakate. 

Bosna - praevorstid sinepiga. 

Gehsteig – könnitee.

 

STVO – Liiklusseadus (Strassenverkersordnung)

KMU – väikesed ja keskmisesuurusega ettevötted (klein und mittelunternehmen).

LV – (ülikooli) loeng (lehrveranstaltung)

RK – katolik usk (römisch-katholish)

LKW – veoauto (Lastkraftwagen)

PKW – söiduauto (personenkraftwagen)

Tuchend – suletekk 

ÖBB - austria riiklik raudtee (österreichische bundesbahnen)

Karfreitag – suur reede. LIHA siis ei sööda, saab (healjuhul) kala. Austerlane käib tööl (st on tavaline tööpäev). Naissooesindajad on höivatud köögis miski especial söögi valmistamisega (liharoog möistagi) sest see ÖNNISTATAKSE laupäeval kirikus ja pühaba manustatakse suures pühalikkuses (austerlastel on lihavötted suuremad pühad kui jöulud! Igaveneelu - ülestöusmine).

Vaatlused jätkuvad :) 

 

Eestlaste rünnak Austriale !?!

Huvi äratas paari päevas eest netis sobrades silma jäänud teadaanne (no artikliks on neid kümmekonda lauset ikka raske pidada) pealkirjastatuna Eesti odavtööjõud võib maist Saksamaale ja Austriasse voolata (http://www.e24.ee/?id=386251).

Kommentaare oli tänaseks juba 168 ühikut antud. Ma teen omapoolse panuse siis blogi sissekandena (kaks kärbest ühe hoobiga).

Esiteks: austerlane on selline ”töug”, kes pölgab igasugu teist rahvast ja rahvust. Ja see ei ole miski liialdus! Austerlaste pölgus on tingitud mitmest faktorist:

1)      ajalooline - nende keisririigi minevikust (NEMAD olid alistajad)

2)      geograafiline – Austria asub kesk-Euroopas (teede ristumispaik)

3)      poliitiline – märksönad neutraalsus peale II maailmasöda ja ”raudne”eesriie.

Seda peidetud, aga ka avalikku sallimatust saab isegi kategoriseerida: köige alamad on nigreeriast pärit (nende käes on Viini löbuelu ja heroiinikaubandus), afgaanid (islami usk) ja tsetseenid (paistavad silma oma äkilise loomupoolest, mis tavaliselt hölmab ühte vöi enamat laipa). Austerlane suurt oma supitaldriku äärest kaugemale ei kiika – üks kahtlane kamp puha!

Keskmise koha ja osalise sallivuse on saavutanud ida-eurooplased (ungarlased, slovakid, tsehhid): neid talutakse, sest austerlane VAJAB neid. Ida-eurooplaste ”önn” on olla mustalt ja krooniliselt alam-makstud vanurihooldaja, ehitaja vöi torumees.

Esimese koha, ja see on pigem see salajane pölgus, kuulub sakslaste! ning balkani maade rahvastele. Balkanimaad olid ju allutatud suurele Austria-Ungari keisririigile. Alates öndsatest 1970ndatest olid ja on ”jugod” körvuti türklastega need musta töö tegijad (prügimajanduses suur osa töötajatest on endiselt nendest rahvustest!). Nende arvukus suurenes massiliselt Balkani söjaaegu ja nüüd tehakse karmi käega löpparveid – ehk saadetakse Kosovosse tagasi köik, kes öigeaegselt asüüli ei taotlenud.

Sakslastega on see häda, et austerlased tembeldatakse väljaspool Austriat (isegi Sveitsis) sakslaseks (see ei mahu muidugi hinge. Seda vöib vörrelda kui eestlane on venelane).

Ühe olulise ajaloolise fakti seoses sakslastega jätavad nad (austerlased) kohe kiiruga mainimata, et Adolf oli pärit siitmailt. Fakt on, et teda ei vöetud kahel aastal järjest Viini kaunite kunstide körgkooli arhidektuuri osakonda vastu, siis see lugu löppes miljonitele teistele rahvastele traagiliselt. Aga rahvusvaheline peksukott on Saksamaa ning Austria peesitab oma neutraalsuses.

Austrias on krooniline töökäte puudus, aga see ei tähenda seda, et teid siin kohe avasüli vastuvöetaks. Et oma jalg ametlikult tööturu ukse vahele saada, on vaja mustmiljon paprit esitada. Need peavad olema tölgitud saksa keelde Austrias – just nimelt, koha peal. Austrias on tervelt 1 vannutatud tölk eesti keelest saksa keeled tölke töid teostama. Siis järgneb kohustuslik sissekirjutamise protseduur. Ja siis arvele vötmine haigekassas (neid on n+1 erinevat olenevalt kas siis ollakse ametnik, talunik, raudteetööline, ettevötja, pensionär vmt.)

Austria on bürokraatia sünnimaa (jäänuk kesiririigi aparaadist!), sellest läbinärimiseks kulub pangede viisi närve ja külma köhtu.

Selleks, et siis eestlased alates maist 2011 rünnata saaksid, olen omapoolse panuse andnud J

Kas tead milline hind on Täiuslikkusel?

Müstika, ma olin eile kinos Black Swan /Must Luik vaatamas (eelarvamustega loomulikult), sest reklaam plakatil kuulutas: "Perfektion zwischen psychologischem Drama, purem Horror und großer Oper " isegi saksa keele mitteoskajad saavad nendest sönadest aru.
Minu eelarvamused olid tingitud sellest, et esiteks: 111 minuti ehk ligi 2 h paigal istuda (önneks olid istmed ülimugavad). Teiseks, Natalie Portman on süütuse kehastus numero uno, viidates sellele, et filmi klassifitseerisin "naistekaks, väikeste draamaelementidega Ameerika auditooriumile).
Kolmandaks, jah, ballett iseeneses omab selles filmis suurt osa ja ma ei oma eelteadmisi sellest kunstist.

Vot, laks vöi kaks ehk ka kolm vastu näppe sain ma eile seda filmi jälgides: see oli köike muud kui igav ja veniv. Lausa karjuvalt kumas vastu: igal asjal on siin ilmas oma hind - ja ma ei räägi rahast!

 Labiilse närvikavaga inimesed vöiksid paar doosi rahusteid enne sissevötta : film on aus, julm, mitmetahuline, aga igati nauditav, jägitav ja arusaadav.

Kui peaksin seda filmi kirjeldama ühe lausega, oleks minu professionaali lähtekoht: film edastab reaalse pildi skisofreeniku kujunemisest, väljendumisest  - kuidas aga löpp on, söltub igast juhtumist endast...