Suure suuga lubatud

Aprill käes, laupäeval viskas ilmataat ka miski soojalaine öue laksuma, sest mida muud ma oskan öelda teise aprillikuu päeval fikseeritud +26 kraadi kohta. Nüüdseks on sellest järgi +9 ehk, aga see mind ei morjenda.

Tegelikkuses sobis see +26 minu tegevustega ülihästi, sest Eesti Filarmooniakammerkoor esitas Pärti ja Tüüri (Tüür tüürib ikka Tüüri juurde) Kremsis, mis on Wachaus (veinipiirkond + maailma kultuuripärand).

Kultuurielamus vöttis isegi mu luuüdi ümisema - väga seff kontsert. Väikese boonusena kukkus viimaste helide veel kirikuseintel  kajades sopranist solist kokku - justament, blond ja nääps ning minestas. Loodan, et peale kontserti pakutud vein ja suupisted turgutasid kodaniku jälle jalule.


Kremsi eripära - ülimoderne vangimaja asub keset linna ja naabermaja on ülikool.Nende kahe hoone vahelt läheb miski müüridega piiritletud ojake ja jalakäijatele möeldud tänav.

Igatahes, peale kultuuri- ja ei saa salata ka veinitarbimist, olles jöudnud oma ööbimiskohta kohaliku künkaotsas uudistasime veel taevalaotust. Just, ei miskit hotel, hostel vöi külalistemaja. Meie uduarmas Citroen C5 sai kokku-lahti pakitud, magamiskotid saputatud ning öö looduses vöis alata.
Vahemärkusena mainin, et seda oleme juba harrastanud tubli 3 aastat, ekstreemsemad olukorrad, mida kogenud oleme oleks: Prantsusmaal (ka aprillis) kui hommikul oli väljas -10 kraadi ja lumetorm vöi siis Toscanas 1500 meetrisel künkal kogetud tugev äikesetorm ( hea on et auto maandab välku). Möödund oktoobris tegime nalja ja jätsime ööseks ka autoankad veel valla 1200 meetri peal, mis väljendus varahommikuks sellega, et auto esiklaas oli jäätunud nii seest KUI väljast.

Igasugu teel olles vöi jäävate erinevate linnade vöi kiirteede parklates ööbimine ei ole enam miski uudis. Kuuldes, et välimagamine teoksil, küsisid mölemad vanemad pool-diplomaatiliselt, kas rahaliselt on kitsas käes, et autos magate? Eip, seda mitte, lihtsalt enamasti pole seal kus me magada tahaks önneks veel miskit majutuskohta püsti pandud.

Niisiis, raport ööelust künkal on lühike - mina magasin, tänu silmaklappidele ja pähe tömmatud suusamütsile. See, et äratus saab vara olema, ma ei kahelnudki - linnud lärmasid vastavalt oma vöimetele. Arvestades seda, et pühapäeviti kukuvad kohalikud kirikud südant löhestavalt poole üheksast kuni kella 11ni kellasid helistama, oligi mötekas teeveekeetmise protseduur varasemalt ette vötta.   

Nii et väli-une-hooaeg on avatud :)