Sulelised ja karvalised

Hei hopsti pöialpoisid (ma jumaldasin seda lastesaadet!).
Niisiis, suure mühinaga on taaskord üks kuu möödunud justkui silmapilgul. Ma juba mainisin, et olin vennasvabariikides jalutamas. Suure suuga lubasin, et kommentaarin ka koogikesi. Ausalt, mind ei ole Sveitsis leiduv magusapoolne söögikraam veel öhku ahmima vötnud. Eelmisel korral sai juba käidud Zürichi ühes tuntuimas kondiitriäris (tagasihoidlik 100 ruutmeetrit, pluss igatkarva turiste). Minu maitse on mörushokolaad - aga sveitslane harrastab suhkrut kallata kamalaga ja igaks juhuks veel tonn peale. Sellepärast jätabki mind Sveitsi shokolaad lihtlabaselt külmaks. Kuid, iseasi on kondiitritoodete reklaamiga - vot see on kunst. Need trükised haarasin endaga kaasa ja kui ma ei teaks, et tegemist on paberiga, siis lööksin sellesse pilti kohe hambad sisse.  
Samas mu silmad pöörasid aga pahupidi ja süljenäärmed hakkasid vesistama kui sain juustu - ahhhh, ma olen juustuhoolik. Selline soojuses seisnud 12 kuud vana juust - hais on mattev, juust ise mure kui muretainas, aga maitse on jumalik! Parim on kombinatsioon juust, vaade mäele nagu pildil ja toobike (meil on kämpingu varustuses selline punane valgete täpikestega alumiiniumtass) punast veini näiteks Pinot Gris. C'est la vie!

Sveitsis olles tekkis mul uus hobi - ma kogun nüüd lehmakelli! Kellel on pakkuda mulle lehma-, kitse- vöi mis iganes pudulojuse helivahendit, oleksin ülimalt röömus. Minu seekordne külaskäik nimelt oli tugeva helitaustaga, mis oli tekitatud lehmade ja/vöi kitsede poolt ja see on nakkav. Ma arvan, et ise ka ei usuks, aga suurima läbimööduga kell, mis lehma kaela riputatud, oli tubli 45cm läbimööduga vähemalt. Eks uurige ja möötke ise, panen pildi juurde, mis sai ülesvöetud Bisistalis. Lehm polnud eriti huvitatud fotosessioonist, seega pidi töö tehtud saama nii öelda jooksu pealt.

 Ja nüüd siis see et , kes otsisb töelist Sveitsi, siis ei jää midagi üle - tuleb minna pilvepiirile! Seekordne ülalpool pilvi tuterdamine sai toimuma tahtmatult Stoosis (kesk-Sveitsis). Tahtmatult seetöttu, et meie teele jäi ette igivana, Sveitsi vanim, senini toimiv köisraudtee ja sinna me muidugi ka kohe oma kehad vedasime ilma pikema mötlemiseta. Ja nagu eestlastele kohane, palju sönu pole vaja, pildid räägivad enda eest!