Sunday, June 5, 2011

Rohenäpp sahkerdab


Tervitused indiast! Te olete Indias käinud? Mina ei ole, mul siin Austrias lihtsalt algas periood, mida isekeskis nimetame indiaks. Ilm vöi ilma olek indiana on järgmine: temperatuur on möistetavalt pluss 30 pügala alla juba ennelöunal, öhuniiskus on  vähemalt 60% ja öhtupoolikul teeb loodus diskot – müdistab, välgutab, vee kogus mis siis taevast alla saadetakse, möödetakse kahekohalistes numbrites ruutmeetri kohta. Ei puudu ka märja T-särgi vöistlus, kuid on loodus on asja veel filigraansemaks muutnud: vesi ja tuuleiilid pühiva köik röivad seljast nagu niuhti! Kas just vaatepilt silmaröömu vöi meelterahuldust pakub, on ise küsimus…

Olen ka kogenud seda, kui veekogus on olnud 130 liitrit ruutmeetrile. Jah, nii mönigi on päästetud kiirteel autost helikopteriga, sest kiirteekurv oli kadunud veemasside alla. Minu veemasside kogemus on olnud vaid matkasaabastest mitmekordne vee väljakallamine mäest alla laskumise ajal. Kah omaette kogemus, kui lisada juurde, et samal ajal välgud sähvisid 1 meetri raadiduses ja köu oli kvadrofooniline!

Teadupärast alustasin ma siin paari kuu eest aianduseksperimenti – panin tomatiseemned idanema ja uskumatu, aga mul on 8 ühikut tomatitaime, mis siis nüüd mühisevad öitseda. Önnetuseks on ennast möttetu putukas nimega karilane ennast kui kutsumata külaline tomatitele istutanud. Seega on mul uus tapja-amet,  igapäevaselt käin karialsi oma pruunikajumese näppudega laiaks litsumas. Ma loodan, et nende arvukus on piiratud hulk – teadupärast sureb lootus viimasena.

Neljapäeval söitis siis jessuke (kristus isiklikult) jälle taevasse – Christi Himmelfahrt.
Suur vaikus ümbritses elurajooni. Suure igavuse peletamiseks läksin uurima, mida poolpehkinud kompostihunnik aianurgas sisaldab. Vötsin endale ligi hargi ja susisin seda hunnikut siis lähemalt. Kuna tegamist oli riikliku pühaga, siis igasugu lärmi tekitamine oleks halvimal juhul politsei  külaskäigu ning 50eurise rahatrahvi endaga kaasa toonud.
Peale selle, et suutsin hargi ühe neljast orast ära murda lühiajaliselt kestva raksatusega, ei tekitanud mu tegevus suuremat köla. Vöib olla paar eesti keelset vandesöna lendles ka huulilt, aga rääkimine on veel lubatud.

Pönev, esimesed 25 cm oli tuvastatav kui varasemalt niidetud muru ja sügisene lehekulu. Edasine oli vihmausside ja muude mutukate toimetamiste ülejääk ning aluskihi  moodustas huumus. Juhhuuu! Sonkimise käigus avastasin, et eelmisel sügisel mahavöetud viinapuu oksariismed oli vägagi eluvöimeliseks muutunud selles kuluhunnikus ja mul tuli idee.
Naaber ehitas paari aasta eest endale piraka garaazi, mis varjab öhtupäikest meie eest. Nüüd minu idee - ma kärutasin äsja leitud huumuse ca ühe meetrise pikkuse ja poolemeetri laiuse ribana naabri garaazi külje alla, sinna ladusin osavalt need elujöulised viinapuu jupid ja peale uuesti huumust. Ning jäin kohalikku vihmasadu ootama, et naaber ei hakkaks mu tegemisega liiga lähedalt tutvuma. Nagu aru saada on, ma nimelt ei kooskölastanud oma sellekordset aiandusprojekti naabriga. Aga juriidiliselt on köik kontrolli all, sest huumuseriba on veel meie maa peal. Seda, et mu visioon näeb ette, et loodetavasti ajab viinapuu ennast naabri garaaziseina najal taeva poole, ma ei pea avalikustama, veel :)

2 comments:

  1. ;)))... ;)))
    Mul pole sõnu kommenterida su töökust ;))

    ReplyDelete
  2. einoh, redised, päevalilled JA kreekapähklipuud tuleb ikka ka veel ära märkida - need jäid eelmisest kirjutisest veel välja seletamatutel pöhjustel ;)

    ReplyDelete