Enne kui kribama hakata saan, peab tegema välivaatlusi vöi muid sellised tähelepanekuid silma sisse jääma - igavust tuleb mujalt otsida!
Ning voila - peale kohalikest pärismaallastest koosneva hallimatest hallimate 350 pealise tudengikarja kasimisele teaduse alal (jaaa, see rööm on mul terve märtsikuu, 2 x nädalas, a 1, 5 tundi), olen näinud ja teinud ühtteist, mida siis lugejaskonnaga jagada. Minu iganädalane monoetendus!
Minu suureks röömuks ja tuvide hirmuks on pesakond Tuvihirm (kohalik suleline wanderfalke (rändkull? juba olen öige nimetuse unustanud) tagasi! Just, ma tunnistan, väikene idee fix tegu on juba hommikuti peale ruloode hoogsa aknalt eemaldamisele binokli haaramine ning algeline linnuvaatlus vöibki alata! Hetkel on tegemist vaikselt piilumisega "eraellu" - käib hoogne pulm, trall ja tagaajamine. Igatahes, ainus mida väita saan, on et ei ole tegemist üksikolendiga, vahel on neid lausa 3! Sugudevaheline erinevust pole mu harimatu silm veel vöimeline eristama, aga kriuksuvatest hüüetest öu kajab - ikkagi parem kui Mustamäe kajakate kakofoonia :)
Olen tuntud-teatud tulbihull. Sügisel lükkasin ruutmeetri vöi paar murukamalatest puhtaks ning löin endale tulbipeenra. Patsutan endale ölale ja teatan: hetkel on asi rohkem kui palju lubav - lehed on maast väljas ja loota jääb, et öiemeri (mida ma ootan ja loodan) saab olema kena oranz-tumelilla- sinine- sekka paar tumeroosa tupsu. Fotosüüdistused siis, kui miskit on juba ka pildistada!
Minu shoppamine tööriistapoes löppeb tavaliselt ikka tuntava hoobiga rahakoti pihta - nüüd "komistasin" Edelweisi istikutele (need ei olnud siiski peasüüdlased). Loomulikult tuli Edelweiss ilma pikema mötlemata minuga poest kaasa ja juba ma olen järgmise lillepeenra "ära tuuninud"
kohalikus a ala Alpi stiilis. Aga protsess on alles pooleli.
Eestist pärit küüslauk hullab omaette kividest laotud ja mullaga täidetud spiraalis, mille seinu iga naabri kass vajalikuks peab, piserdada - milline aroomide kooslus!
Ja nagu juunikuus tehtuile kohane, selle kuu löpus täitub jällegi mul aastaring. Mitte oma vanusest ei tahtnud ma kribada, vaid hoopis kohalikus kapitalismis puuduvatest elementidest nagu korralik must leib, kohukesed, kilud, äkiline küüslauk ning maitsev hapukoor. Selle vea parandas mu ema, kes siis vastavalt soovinimekirjale mulle kui pögenikule, toidupaki saatis - vääääga hää meel mul selle üle. Nagu miski esivanem saarelt ütleks: maitseb kena küll!
Ja nii öelda tavapärased sündmused kokkuvötta - olen teinud juba esimesed sammud oma doktoritöö suunas, seega päris öige see ei ole, et ma ei kirjuta. Lihtsalt teema on teine, samuti keel!
No comments:
Post a Comment