Käes märtsi kolmas nädal ja keegi naljahammas on sattunud siinse ilmakraani juurde. Minu tagasihoidlikud looduse kompamisandmed tunnistavad: kevad algas ametlikult ja nagu avapaugule kohane, on ka metsaalune (see osa küngastest, mis lumest vabanenud eriti kiirendatud korras, kuna lund oli vaid valitud küngastel hunnituma hulga jagu)sinetamas sinililledest. Juhhuu, silm kohe puhkab sinist taevast vaadeldes ning muidu nii igavlevat pruunilehekulukarva mets on särtsakalt sinaka jumega.
Igatahes, täitsa naljakas hakkas ka iseendal, sest kuidas nüüd aru saada, mis aasta aeg parasjagu valitseb. Lähteandmed järgmised: märtsi keskpaik, temperatuur +25 ja seda täiesti omal nahal tundes (selline kena tuuletu Eesti suveilm). Pakun, et nii mönigi kodanik sai esimese päikesepöletuse kirja.
Igatahes, liblikad on kollektiivselt talveunest ülesraputatud (esimeseks nägin väga ilusat suurte silmadega päevakoera ringi lendlemas). Pöösad on örnrohelises jumes, sinililled ja paiseleht kaunistavad muidu nönna pruunilaigulist olukorda murumättal, näsiniin annab omapoolse violetse panuse.
Ja siis korraga, olen puusadeni lumes - just, tsärgi väel, päike lagipähe kütmas, unustasin ennast liblikat vaatlema ja oligi müraki lumevallist gravitatsioonijöu kaasabil maapinnale langenud. Saa siis aru, aga nalja nabani :)
No comments:
Post a Comment