Jutu teen hoopis sellest mida peaks kaasa haarama mägedesse jalutama minnes. Täna seal ennevihmases suvises metsas künkaserval kööludes oli jälle vöimalus tunnetada oma isiklikul kuid ainsamal nahal, et usalda, aga kontrolli ilmateadet. Täna sain sahmaka vihma - önneks pole ma enam suhkrust tehtud :)!
Minu köige kallimad on mu saapad (vanad pidasid 3 hooaega vastu, siis tuli uued muretseda). Mu süda tilkus vaat et nähtavalt verd, kuid mul oli valida kas iseenda surm mägedes libastumise läbi vöi rahakoti ajutine halvamine. Kuid saabastest saavad sinu parimad söbrad vöi vaenlased (villid!) mitmeks aastaks, seega ei tasuks ostul olla uisapäisa kiirustav ning kooner.
Järgmiseks on sokid, mina kannan alati tagavarapaari kotis kaasas, sest kunagi ei vöi ju ette teada ja sokid ei kaalu suurt midagi. Järgnevaks oliseks atribuudiks on vihmakaitse, kui vihma ei saja, siis hea ikka aasapeal seda taguotsa alla suruda. Ja nüüd siis need pudipadi vidinad, mis ei tohiks ununeda : lotulotu pähe, kinnu kätte, miski rätikuke kaela ümber, hää püks jalga (unusta string matkale minnes jalga panemata - suuremat önnetus-nuhtlust ei ole olemas), miski kulunum t-särk ihuligi (teine kotti), paar matkakeppe koti külge kölkuma, sokolaaditahvel ja veepudel - ning valmis ongi varustus väikeseks kuni 12h jalutuskäiguks mägiaasadele. Päikesekaitsekreem olgu vähemalt 25, isegi kui ilm on pilves - körgus teeb oma töö UVkiirtega nahale.
Kui veab siis komisatavad paar (mu viimasel käigul oli grupis 21) mägikitse üle tee, ümiseja pesakonna höigetest kajab org.
Hetkel juba öitseb entsian
ning juulis-augustis edelweiss.
Einoh, vaated allapoole pilvi, vahel ka taevasuunas kroonivad kogu seda löbu kauba peale.
Kuna mägikitsed nii osavalt veel ei poseeri (mulle vähemalt mitte), panen pildi Baieri kodustatud kitsedest, kes suhtusid minusse ja mu miniaparaati sügava apaatsusega :)
No comments:
Post a Comment