ei ole siin imestada midagi, et ma siin ennast ei ilmuta. olukord teaduse tegemise rindel on niikaugel, et selle reede pärastlöunal lähen tulle juba vooru nummer kaks (kolm vooru ülse on)...
aga sellest siis juba täpsemalt, kui tulest välja tulnud olen - tuhastunud vöi muul viisil.
igatahes, ponnistasin viimased kaks nädalat oma eelneva poole aasta jooksul tehtud analüüsid kokku üheks kirjatükiks panna. ausalt, endal vahel oli juba juhe koos. ja millest? eks ikka sellest, et pean lähtuma olukorrast, et lugejal (doktoritöö omal) ei ole eelteadmisi ning seega, aimama "pimekohti". ajugümnastika kuubis. ja siis veel vöimlesin statistikaga - sellele loole saan ehk märtsis vastuse.
niisiis - pöidlad pihku reedel, esimesel veebruaril, kella 16 tuuris Eesti aja järgi - kaasmaallane vajab vaimutuge circa üheks tunniks (nii pikk tohib ettekanne olla). Ja siis läheb lahti diskussiooniraund: sellel ajal olete pingutusest vabastatud ja vöite endast kergendamas käia. KUID ärge pöidlaid pihku surumast unustage ka järgmise tunni jooksul :)
lühidalt, reede öhtul kui tulekera taevas näete vöin see mina olla oma uues vormis (ja vaid sel juhul, kui pöidlaid hoidmast unustasite).
Wednesday, January 30, 2013
Thursday, January 17, 2013
Lume(h)oiatus
Naljatilgad siinsed ilmajaama tegelased - anti karm lumehoiatus - sajab kuni 40 cm lund korraga.
Ma tegin sinisilmselt plöks plöks oma silmalaugudega, sest minujaoks on lumi jaanuaris täiesti normaalne asi siin mail veel. Eriti kui "esimene" lumi läks viisakalt ruttu hoovihmaga enne jöulu, siis see hetkel toimuv peen lumesadu, peaks igati tore olema. Mulle meeldib :)
Aga lähemalt, eile olid kohalikud rääkivad ja kirjutavad uudised täis paanikalaadsest kirjutist, et lund hakkab sadama. Ma lootsin, et tuleb siis vähemalt meetri jagu korraga. No mida - selline pisikene sajukene, aga stabiilne. Jah, nüüd ongi jälle könniteed kitsamad ja autosid kuidagi vähem teel liiklemas. Paaniliselt kribati, et ühistransport, kaasa arvatud trammid ja rongid vöivad hilineda - tutkit, sahisesid vanaviisi. Vahel viskas paar välgusähvatust sarvist, aga seisma ei jäänud küll midagi.
Kuna mul täna oli ligi kolmesaja tibukese eksam, siis eriti maalähedasid helistasid ja teatasid, et ei saa osaleda, autot pole ja buss ei söida. Ma siis ütlesin: kohtume järeleksamil ( tahtsin küll lisada, et vöi otsid hobuse ja saani, aga seda oleks vöetud jälle kui ahistamisena, seega naljad jätsin enda teada).
Järgmisel nädalal lubatakse aga laia vihma, seega lähen keelega lumehelbeid püüdma, kuniks veel saab.
Ma tegin sinisilmselt plöks plöks oma silmalaugudega, sest minujaoks on lumi jaanuaris täiesti normaalne asi siin mail veel. Eriti kui "esimene" lumi läks viisakalt ruttu hoovihmaga enne jöulu, siis see hetkel toimuv peen lumesadu, peaks igati tore olema. Mulle meeldib :)
Aga lähemalt, eile olid kohalikud rääkivad ja kirjutavad uudised täis paanikalaadsest kirjutist, et lund hakkab sadama. Ma lootsin, et tuleb siis vähemalt meetri jagu korraga. No mida - selline pisikene sajukene, aga stabiilne. Jah, nüüd ongi jälle könniteed kitsamad ja autosid kuidagi vähem teel liiklemas. Paaniliselt kribati, et ühistransport, kaasa arvatud trammid ja rongid vöivad hilineda - tutkit, sahisesid vanaviisi. Vahel viskas paar välgusähvatust sarvist, aga seisma ei jäänud küll midagi.
Kuna mul täna oli ligi kolmesaja tibukese eksam, siis eriti maalähedasid helistasid ja teatasid, et ei saa osaleda, autot pole ja buss ei söida. Ma siis ütlesin: kohtume järeleksamil ( tahtsin küll lisada, et vöi otsid hobuse ja saani, aga seda oleks vöetud jälle kui ahistamisena, seega naljad jätsin enda teada).
Järgmisel nädalal lubatakse aga laia vihma, seega lähen keelega lumehelbeid püüdma, kuniks veel saab.
Wednesday, January 2, 2013
T nagu...
T nagu teisel jaanuaril võtan end kokku ja kriban kolmeteistkümnenda aasta esimese sissekande (heat uut sõbrakesed!)
T nagu telk. Just selline tunne oli mul viimane kord suusatades, sest sadas laia vihma kui ma suuskadel kellegi põllu peal oma tiire tegin, seljas oranz XL suurusele mõeldud vihmakeep. Ise veel vaikselt itsitasin, et tea, kas keep mõeldud ka selleks, et vajadusel langevarjuna kasutada, sest matkates ikka tuuleiilidega kokkupuude, mis isegi minusuguse maast lahti kergitavad.Instruktsioonipaber kui see ka olemas oli, lendamiseabivahendina keepi ei paku, ju ma pean neile lihtsalt idee andma :)
T kui tuisk. Kohe kerge kadedus tuli peale, kui kuulsin, et Eestis oli piisavalt lund ja isegi tuiskas. Siin mätas haljendab juba pikemat aega.
T on telefon. Nii hea on oma emakeelt harjutada, sest möödunud pühadest tingituna ikka sai toru haaratud ja keelt teritatud.
T on turist. Kaheteistkümnenda aasta viimased kuud oli huvitavad: tuuritasin siin ja seal ehtne turist kohe.
T kui tohuvapohu oli esimene asi, mis Londoni metroos maandudes meelde tuli. Teine keel, uued aktsendid ja London ise oma müstilisuses.
T on tango! ikka veel taidlen statistikaga, aga nüüd juba lihvin t-testi :) (see on üks meetod), millest kirjutan kümnelehelise töökese (uurimus ja statistika teooria) ning kuu keskel on kohustus see kaaskannatajatele ettekanda.
T kui tume śokolaad - seda läheb vaja, ilma suuremate kommentaarideta :) tume on siis, kui kakao osakaal on vähemalt 50 %, minu maitse algab 65 %. Samas üle 80% kakaone śokolaad on tõesti vaid karmihingelistele kakaofännajatele.
T leidub tees - aaa, Darjeeling first flush (esimesed teelehe võrsed) või Earl Grey, lisa suts piima ning naudi :) kuna mul hetkel said puruteed jälle intensiivse tarbimise töttu otsa, siis kasutan ka moejooki chai (india must tee koriandri, nelgi, kaneeli, vürtsi jne) piimaga vääga hea.
T nagu tee ise! teengi - kokkan ning kirjutan :)
T on teadus - jah, seda kirjutangi. ning kui tuhin üle läheb, kriban blogi.
T kui teile kõigile kõike nagu T! :)
T nagu telk. Just selline tunne oli mul viimane kord suusatades, sest sadas laia vihma kui ma suuskadel kellegi põllu peal oma tiire tegin, seljas oranz XL suurusele mõeldud vihmakeep. Ise veel vaikselt itsitasin, et tea, kas keep mõeldud ka selleks, et vajadusel langevarjuna kasutada, sest matkates ikka tuuleiilidega kokkupuude, mis isegi minusuguse maast lahti kergitavad.Instruktsioonipaber kui see ka olemas oli, lendamiseabivahendina keepi ei paku, ju ma pean neile lihtsalt idee andma :)
T kui tuisk. Kohe kerge kadedus tuli peale, kui kuulsin, et Eestis oli piisavalt lund ja isegi tuiskas. Siin mätas haljendab juba pikemat aega.
T on telefon. Nii hea on oma emakeelt harjutada, sest möödunud pühadest tingituna ikka sai toru haaratud ja keelt teritatud.
T on turist. Kaheteistkümnenda aasta viimased kuud oli huvitavad: tuuritasin siin ja seal ehtne turist kohe.
T kui tohuvapohu oli esimene asi, mis Londoni metroos maandudes meelde tuli. Teine keel, uued aktsendid ja London ise oma müstilisuses.
T on tango! ikka veel taidlen statistikaga, aga nüüd juba lihvin t-testi :) (see on üks meetod), millest kirjutan kümnelehelise töökese (uurimus ja statistika teooria) ning kuu keskel on kohustus see kaaskannatajatele ettekanda.
T kui tume śokolaad - seda läheb vaja, ilma suuremate kommentaarideta :) tume on siis, kui kakao osakaal on vähemalt 50 %, minu maitse algab 65 %. Samas üle 80% kakaone śokolaad on tõesti vaid karmihingelistele kakaofännajatele.
T leidub tees - aaa, Darjeeling first flush (esimesed teelehe võrsed) või Earl Grey, lisa suts piima ning naudi :) kuna mul hetkel said puruteed jälle intensiivse tarbimise töttu otsa, siis kasutan ka moejooki chai (india must tee koriandri, nelgi, kaneeli, vürtsi jne) piimaga vääga hea.
T nagu tee ise! teengi - kokkan ning kirjutan :)
T on teadus - jah, seda kirjutangi. ning kui tuhin üle läheb, kriban blogi.
T kui teile kõigile kõike nagu T! :)
Thursday, December 20, 2012
Võttes viimast ja samas jäädes kaineks
ahoi saatusejagajad!
kaua ja palju kuulutatud maailmalõpp olevat homsese kuupäevaga miski väljasurnud ürgrahva targad fikseerinud, nii et tuleb võtta, mida antakse!
Mina siis ka ennast jälle ilmutan, et käsi südamel saaks öelda: andsin endast parima! Ilmalood siis sellised, et sel ajal kui eestlased jälle Siberi hingust koduhoovides tunda saavad, siis siinsete madalamal asuvate küngaste vahel vaat et kohe hakkab mätas kuivaks tõmbama ja kuulutame kevadhooaja alanuks (loomulikult, juhul kui homne 21.12 viisakal 22.12 üleläheb ilma suuremat kära tekitamata).
Viimane blogi sissekanne oli statistika teemadel: usu või mitte, aga ma sain oma eksami tehtud (seda esiteks) teiseks - ma sain isegi rohkem punkte kui lootsin (asi ei ole siiski nii roosiline, et söendaks punkisumma avalikkusele välja öelda), kolmandaks: mina ja herr professor jäime ühe küsimuse juures eriarvamusele (mul oli nimelt märgitud õige vastus, aga seletus lahendusele herr professori mallile ei vastanud ning lühidalt, tugevama tahe jäi peale). ei ole hullu midagi, kursus jätkub ning ma olen juba õppinud toime tulema ;)
Novembri võtan kokku sõnadega, et ma olin rohkem kas õhus lennus või maad mööda sõidus : lihtsalt ja loogikavabalt langesid erinevad plaanitud ja erakorralised asjaolud kokku, mis lõppeski saagaga nimetusega: I am on the road again... Kuid lootes siiski ülehomse saabumisele, pean plaani veidi oma reisimuljeid ka üldsusega jagada.
Aga nüüd, vaja veel viimased netisündmused ära lugeda, sest kes tea, kas homme enam antaksegi.
Ülehomseni siis!
kaua ja palju kuulutatud maailmalõpp olevat homsese kuupäevaga miski väljasurnud ürgrahva targad fikseerinud, nii et tuleb võtta, mida antakse!
Mina siis ka ennast jälle ilmutan, et käsi südamel saaks öelda: andsin endast parima! Ilmalood siis sellised, et sel ajal kui eestlased jälle Siberi hingust koduhoovides tunda saavad, siis siinsete madalamal asuvate küngaste vahel vaat et kohe hakkab mätas kuivaks tõmbama ja kuulutame kevadhooaja alanuks (loomulikult, juhul kui homne 21.12 viisakal 22.12 üleläheb ilma suuremat kära tekitamata).
Viimane blogi sissekanne oli statistika teemadel: usu või mitte, aga ma sain oma eksami tehtud (seda esiteks) teiseks - ma sain isegi rohkem punkte kui lootsin (asi ei ole siiski nii roosiline, et söendaks punkisumma avalikkusele välja öelda), kolmandaks: mina ja herr professor jäime ühe küsimuse juures eriarvamusele (mul oli nimelt märgitud õige vastus, aga seletus lahendusele herr professori mallile ei vastanud ning lühidalt, tugevama tahe jäi peale). ei ole hullu midagi, kursus jätkub ning ma olen juba õppinud toime tulema ;)
Novembri võtan kokku sõnadega, et ma olin rohkem kas õhus lennus või maad mööda sõidus : lihtsalt ja loogikavabalt langesid erinevad plaanitud ja erakorralised asjaolud kokku, mis lõppeski saagaga nimetusega: I am on the road again... Kuid lootes siiski ülehomse saabumisele, pean plaani veidi oma reisimuljeid ka üldsusega jagada.
Aga nüüd, vaja veel viimased netisündmused ära lugeda, sest kes tea, kas homme enam antaksegi.
Ülehomseni siis!
Tuesday, October 30, 2012
Statistika ja tango
Nii, ma jälle vilgutan ennast. Oktooberi viimasel päeval pean ikka ajanatukese leidma ja paar rida kirjapanema. Oktoobris teadupärast algasid siin ülikoolis järjekordsed taidlusetteasted ehk loengud ning ka minu isik on sellest kollektiivsest hüsteeriast tabatud nimelt on jäänud veel 1 kohustuslik kursus - statistika.
Algus oli huvitav jutumärkides - kolme järjestikuse reede hommikud algasid matemaatikaga, inglise keeles, materjalid saksa keeles. Ooooo, isiklik paanikaosakond läks kihevile, ma nimelt pole teab mis vaimustunud matemaatikafänn kunagi olnud ja seda siis veel miskis muus keeles kuulda ja arusaada on kama kuubis. Seega, paar telefonikönet Eestisse, perekonnaliikmed tuhlasid raamatupoodides vöi söprusringkonnas ning tänu postifirmade vastutulelikkusele, saingi ma ka eestikeelsed statistika materjalid. See oli alles algus. Teise loengu löppedes palusin täpsustusi eksami kohta, et kas pean endale näituseks taskuarvuti muretsema, sest ruutjuuri ja muid vidinaid ma küll peast ei oska vötta? Ja mida siis herr professor teatas: ma veel täpselt ei tea, kuidas eksam välja näeb. Väike ridadevaheline vihje - öppige valemid pähe. Möhh??? valemid pähe öppida -milleks? Olulisem on ju arusaada, mida mis juhul kasutatakse ning statistikaprogrammid on juba täistuubitud valemeid.Ei aita midagi muud, kui kribasin endale konspekti kolmes keeles - nagu statistika sönaraamat. Ja konspekti tegemisel meenus mulle tantsukursus Anst Taeli juures, märksöna TANGO. Kolmas kohtumine oli eriti kelmikas statistikas - kuna see oli viimane kohtumine enne eksamit (muideks, vahepeal on 2 nädalane auk, kuna miskid riiklikudpühad on neljapäeviti, siis reeded on automaatselt "tühjad" töö tegemisest), siis ruum oli korraga täitunud mulle veel seni tundmatutest nägudest.
Ei ole hullu, mitte midagi ei olnud muutunud. Herr professor ümises vaikselt raaliga kaasa kui oma slaide jooksutas (talle on see ju suht möttetu värk) vöi kui ta hoogsalt tahvlile kriidiga müstilisi hieroklüüfe (valemeid) vedama hakkas, igaks juhuks samal ajal rääkides näoga tahvli poole, et tuhajuhanitemass vöimalikult vähe asjast aimu saaks.
JA nüüd kui on jäänud viimased loetud päevad statistika vaheeksamini (nagu öeldud: mul on tuttav, kes öpib sotsioloogiat ja tema tegi lühijärelduse, et see mida ma tohin kolme a poolteist tundi kestva monoloogiga endale selgeks teha, on tema öppinud 2 aastat!) siis saan herr professorilt kirja, et kavandatud eksamikuupäeva on muudetud, kuna tema olla saanud tudengitelt kirjakesi, et nemad ei saa määratud kuupäeval eksamit teha ning nagu Austrias tavaline - soovivad alternatiiv kuupäevi. NO MIDA! Mina sooviks miskit korda (ordnungit) üldse teemasse näiteks "kordustund vastan küsimustele" - et mis kujul eksam on (algul oli jutt kirjalikust variandist, nüüd kirjutab herr professor juba kas kirjalik vöi suuline), mida eksamil nöutakse (valikvastused,? arvutamine? tabelite tölgendamine???) vaat sellest vaikitakse kui punaarmeesangar! Igatahes, ma ütlen vaid nii: midagi ma tean, aga selle teadmise kvaliteet ja kvantiteet on veel määramata suurusega (kölab ju piisavalt statistiliselt)
Seega tagasi Ants Taeli tango juurde -sellega oli ka nii, et üks koht oli mulle segane (no ei saanud aru, mida kuidas kuhu astuda vöi keerata). Ja siis tegi Tael nagu mees kunagi - vöttis mu oma haardesse ja voila - ma saingi asjale pihta. Nagu öeldud, tangot tantsitakse kahekesi. Ning statistikas usu vaid seda, mida ise oled arvutanud ja tölgendanud!
Algus oli huvitav jutumärkides - kolme järjestikuse reede hommikud algasid matemaatikaga, inglise keeles, materjalid saksa keeles. Ooooo, isiklik paanikaosakond läks kihevile, ma nimelt pole teab mis vaimustunud matemaatikafänn kunagi olnud ja seda siis veel miskis muus keeles kuulda ja arusaada on kama kuubis. Seega, paar telefonikönet Eestisse, perekonnaliikmed tuhlasid raamatupoodides vöi söprusringkonnas ning tänu postifirmade vastutulelikkusele, saingi ma ka eestikeelsed statistika materjalid. See oli alles algus. Teise loengu löppedes palusin täpsustusi eksami kohta, et kas pean endale näituseks taskuarvuti muretsema, sest ruutjuuri ja muid vidinaid ma küll peast ei oska vötta? Ja mida siis herr professor teatas: ma veel täpselt ei tea, kuidas eksam välja näeb. Väike ridadevaheline vihje - öppige valemid pähe. Möhh??? valemid pähe öppida -milleks? Olulisem on ju arusaada, mida mis juhul kasutatakse ning statistikaprogrammid on juba täistuubitud valemeid.Ei aita midagi muud, kui kribasin endale konspekti kolmes keeles - nagu statistika sönaraamat. Ja konspekti tegemisel meenus mulle tantsukursus Anst Taeli juures, märksöna TANGO. Kolmas kohtumine oli eriti kelmikas statistikas - kuna see oli viimane kohtumine enne eksamit (muideks, vahepeal on 2 nädalane auk, kuna miskid riiklikudpühad on neljapäeviti, siis reeded on automaatselt "tühjad" töö tegemisest), siis ruum oli korraga täitunud mulle veel seni tundmatutest nägudest.
Ei ole hullu, mitte midagi ei olnud muutunud. Herr professor ümises vaikselt raaliga kaasa kui oma slaide jooksutas (talle on see ju suht möttetu värk) vöi kui ta hoogsalt tahvlile kriidiga müstilisi hieroklüüfe (valemeid) vedama hakkas, igaks juhuks samal ajal rääkides näoga tahvli poole, et tuhajuhanitemass vöimalikult vähe asjast aimu saaks.
JA nüüd kui on jäänud viimased loetud päevad statistika vaheeksamini (nagu öeldud: mul on tuttav, kes öpib sotsioloogiat ja tema tegi lühijärelduse, et see mida ma tohin kolme a poolteist tundi kestva monoloogiga endale selgeks teha, on tema öppinud 2 aastat!) siis saan herr professorilt kirja, et kavandatud eksamikuupäeva on muudetud, kuna tema olla saanud tudengitelt kirjakesi, et nemad ei saa määratud kuupäeval eksamit teha ning nagu Austrias tavaline - soovivad alternatiiv kuupäevi. NO MIDA! Mina sooviks miskit korda (ordnungit) üldse teemasse näiteks "kordustund vastan küsimustele" - et mis kujul eksam on (algul oli jutt kirjalikust variandist, nüüd kirjutab herr professor juba kas kirjalik vöi suuline), mida eksamil nöutakse (valikvastused,? arvutamine? tabelite tölgendamine???) vaat sellest vaikitakse kui punaarmeesangar! Igatahes, ma ütlen vaid nii: midagi ma tean, aga selle teadmise kvaliteet ja kvantiteet on veel määramata suurusega (kölab ju piisavalt statistiliselt)
Seega tagasi Ants Taeli tango juurde -sellega oli ka nii, et üks koht oli mulle segane (no ei saanud aru, mida kuidas kuhu astuda vöi keerata). Ja siis tegi Tael nagu mees kunagi - vöttis mu oma haardesse ja voila - ma saingi asjale pihta. Nagu öeldud, tangot tantsitakse kahekesi. Ning statistikas usu vaid seda, mida ise oled arvutanud ja tölgendanud!
Saturday, September 29, 2012
Septembri ponnistus
haaa, ma elan veel!
üle aastate (ilma naljata) olin siruli voodis kui lestakala merevees liiva all, sest miski külmetusemoodi olek rabas mind jalust. öigem oleks vist kirjutada kurgust, ninast, kopsust, körvast, silmist. ma olen rohkem selline murran-konte haige ning viimane töeliselt päevi kestev külmetus tabas mind vist gümnaasiumis, ikka sügisel. igatahes, kuna siinne apteegimajandus coldrexi ei tunne, andsin endale vabad käed ja toitusin ingverist, sidrunist ning kodumaisest ema kasvatatud küüslaugust (önneks oli vend nii 5 kg kaasa haaranud enne kui külmetus tuli). väike eksperiment taimeleotiste körval oli muidugi ka külmunud vöi mähis kurgul (jah, on jube küll, aga kurguvalu on jubedam ja 2x aitas minu kurgvalust ülesaamiseks).
nii ma siis pooluimasena vegeteerisin. kui möistus jälleenda kohalolekust teada andis ning silmad koostööle allusid, heietasingi, kolme teki all, et mis siis suve jooksul tehtud (vaid nädal tagasi oli veel pluss 30 ja nüüd vaid 18 soojakraadi). paar orkaanilaadset tormi sai omal nahal ära tuntud, sugulasi ringi veetud ning majutatud (kaks raksu), paar tuterdamist pilvepiiril (üks kord vandusin, et oli mul vaja siia tulla - alla kukkumine oli tunduvalt hölpsam kui mäeküljel edasi liikumine, suur vend teab küll mis kohta ma mötlen - pilti sellest kohast ei ole, sest juba ainult pildimasina haaramisel oleks see mu viimane tegemine olnud). konverentsil käidud, kus ma oma lihtsate küsimustega nii mönegi ettekandja elu kibedaks tegin vöi suure kontserni esindajad nurka surusin, kuna ma pöikpäiselt oma küsimustele nende andmebaasi ülesehitusest vastuseid saada tahtsin ning üks diplom kirjatüki eest täidab oluliste paberite kausta. kohaliku austria grupijuubelil sai ka käidud, sturmi on tarbitud, currysid keedetud ja chillikauna söömisest pisaraid valatud. kaheksakümne aastase naabrimehega nalja visatud - tema vist küll rohkem minu oskamatu kohaliku dialekti kohta ja mina lihsalt itsitasin kaasa, sest vana viskab ikka head nalja. kui ma vennaga koos karli (see on naabrimehe nimi) juure luurasin öuna saama, siis vend kui ametlikult saksakeele oskaja oli lausa uimaseks löödud kohalikust dialektist - ei ööd ega mütsi saanud ta aru, mis värk on. vend muidu kui sündinud mägikitse reinkarnatsioon - lippab igast rajast üles, olgu muda, kiviklibu, nelikümmend kraadi kuuma vöi vihm - tanel annab kanda ja varvast tehnikale valu. pärast küll mainib, et kehv rada oli (pühapäevane jalutuskäik 10 km ning 1000 körgusemeetrit mudast libedatel kividel).
ahjaa, suvekild on muidugi väike hommikuelamus Sveitsist, kus parkimisplatsil trahvi saime, kuna kohalik omavalitsus oli otsustanud toetada majutusettevötteid ning sellest lähtvalt köik teised alternatiivsed "ööbimisvöimalused" on karistatavad erineva suuruse rahatrahviga. jaa, vastavasisuline silt on Graubündenis Churi sissesöidul küll, kuid see on retroromaani keeles, mida vaid murdosa kohalikke oskab.
nii, et jah, igav ei ole olnud. ja nii ongi, et oktoobrikuus köik köik on uus - algab taas "tibumassi" karjatamine.
üle aastate (ilma naljata) olin siruli voodis kui lestakala merevees liiva all, sest miski külmetusemoodi olek rabas mind jalust. öigem oleks vist kirjutada kurgust, ninast, kopsust, körvast, silmist. ma olen rohkem selline murran-konte haige ning viimane töeliselt päevi kestev külmetus tabas mind vist gümnaasiumis, ikka sügisel. igatahes, kuna siinne apteegimajandus coldrexi ei tunne, andsin endale vabad käed ja toitusin ingverist, sidrunist ning kodumaisest ema kasvatatud küüslaugust (önneks oli vend nii 5 kg kaasa haaranud enne kui külmetus tuli). väike eksperiment taimeleotiste körval oli muidugi ka külmunud vöi mähis kurgul (jah, on jube küll, aga kurguvalu on jubedam ja 2x aitas minu kurgvalust ülesaamiseks).
nii ma siis pooluimasena vegeteerisin. kui möistus jälleenda kohalolekust teada andis ning silmad koostööle allusid, heietasingi, kolme teki all, et mis siis suve jooksul tehtud (vaid nädal tagasi oli veel pluss 30 ja nüüd vaid 18 soojakraadi). paar orkaanilaadset tormi sai omal nahal ära tuntud, sugulasi ringi veetud ning majutatud (kaks raksu), paar tuterdamist pilvepiiril (üks kord vandusin, et oli mul vaja siia tulla - alla kukkumine oli tunduvalt hölpsam kui mäeküljel edasi liikumine, suur vend teab küll mis kohta ma mötlen - pilti sellest kohast ei ole, sest juba ainult pildimasina haaramisel oleks see mu viimane tegemine olnud). konverentsil käidud, kus ma oma lihtsate küsimustega nii mönegi ettekandja elu kibedaks tegin vöi suure kontserni esindajad nurka surusin, kuna ma pöikpäiselt oma küsimustele nende andmebaasi ülesehitusest vastuseid saada tahtsin ning üks diplom kirjatüki eest täidab oluliste paberite kausta. kohaliku austria grupijuubelil sai ka käidud, sturmi on tarbitud, currysid keedetud ja chillikauna söömisest pisaraid valatud. kaheksakümne aastase naabrimehega nalja visatud - tema vist küll rohkem minu oskamatu kohaliku dialekti kohta ja mina lihsalt itsitasin kaasa, sest vana viskab ikka head nalja. kui ma vennaga koos karli (see on naabrimehe nimi) juure luurasin öuna saama, siis vend kui ametlikult saksakeele oskaja oli lausa uimaseks löödud kohalikust dialektist - ei ööd ega mütsi saanud ta aru, mis värk on. vend muidu kui sündinud mägikitse reinkarnatsioon - lippab igast rajast üles, olgu muda, kiviklibu, nelikümmend kraadi kuuma vöi vihm - tanel annab kanda ja varvast tehnikale valu. pärast küll mainib, et kehv rada oli (pühapäevane jalutuskäik 10 km ning 1000 körgusemeetrit mudast libedatel kividel).
ahjaa, suvekild on muidugi väike hommikuelamus Sveitsist, kus parkimisplatsil trahvi saime, kuna kohalik omavalitsus oli otsustanud toetada majutusettevötteid ning sellest lähtvalt köik teised alternatiivsed "ööbimisvöimalused" on karistatavad erineva suuruse rahatrahviga. jaa, vastavasisuline silt on Graubündenis Churi sissesöidul küll, kuid see on retroromaani keeles, mida vaid murdosa kohalikke oskab.
nii, et jah, igav ei ole olnud. ja nii ongi, et oktoobrikuus köik köik on uus - algab taas "tibumassi" karjatamine.
Saturday, August 4, 2012
Kirjutamiste ristteel.
Teadupärast “taidlen” doktoritööd teha. Teooria
on tugev – mul on jäänud 3 kohustuslikku kursust ning peamine, töö kirjutamine.
Eks ole, mis need 250 lehekülge siis inglise keelset teadusteksti tekitada
ole... Praktikapoolelt on asi veidi asisem: puudub hetkel see sära silmis
teadusliku kirjatöö tegemiseks – vabandan ennast suveperioodi esinemisega (loll
on see, kes vabandust ei leia).
Üldiselt peaks selline “probleem” olema
tuttav enamustele suleseppadele või teistele loometööesindajatele (ise ma
imestan, et kuidas saab üldse midagi tekitada “aja peale”). Samas lugedes nii Heino
Kiige dokumentaalromaani või Sirje Normetit kui Mihkel Raua raamatuid, esineb
seal tihti ülestäheldusiveel nõukaajal loomeinimestele mõeldud “loometubadest
või korteritest” looduskaunis kohas näiteks Musta mere ääres või Abhaasias
(loomulikult enne “ärevaid aegu”). Siit ka ehk
mõtted, mida peaksin edasipidi arendama: a) kas vajan ma ka doktöö kirjutamiseks
“loomenurka” b) loomenurga
parameetrid vajavad täpsustamist, aga see selleks.
Enam ju nii palju “uut” ei toimu, millest
kodu-eestlaste üldsust teavitada. Kuid iseenda tõkke ületamiseks leidsin vana
lahenduse uues kuues: kui aga hakkaks hoopis uut blogisarja täitma? Valikuvariante
on lausa kaks: selline traditsiooniline –
täna köögis (sest ma olen arusaanud, et kui mul juhe koos on, siis hullan ma
kokata). Just tagasi kodumaale lahkunud pereliikmed olid positiivselt üllatunud
minu söödavast loomingust. Või kui otseöelda: kui doktorist asja ei saa, siis
nälga ei jää. Või kui doktor käes, siis tagavaraväljapääs omast käest võtta.
Ning “Akadeemiku kodustamine”. Viimane on
eelkõige väga subjektiivne pilguheit akadeemiku maailma tavakodaniku prisma läbi
(ütlen ette, et osatäitjad vahetuvad, inimesed jäävad anonüümseks, kui olulised
tunnusmärgid saavad edastatud). Akadeemiku kodustamise alla on kogutud
sellised tegemised, mida koheselt ei saakski kirja panna, sest see ei kannataks kirjamusta,
aga hiljem uuesti läbikirjutamine ja lugemine peaks enesepihta suunatud sarkasmist
ning irooniast täisulikult pikitud olema.
Ja milleks see kõik? Ikka selleks, et ma
ennast kätte võtaks või motiveeriks teaduslikult oma rada ikka edasi rühkima. Ehk
igal eeslil oma porgand! Ning “porgandi” defineerimine on suur samm edasi õiges
suunas :D
Subscribe to:
Posts (Atom)