Septembri ponnistus

haaa, ma elan veel!
üle aastate (ilma naljata) olin siruli voodis kui lestakala merevees liiva all, sest miski külmetusemoodi olek rabas mind jalust. öigem oleks vist kirjutada kurgust, ninast, kopsust, körvast, silmist. ma olen rohkem selline murran-konte haige ning viimane töeliselt päevi kestev külmetus tabas mind vist gümnaasiumis, ikka sügisel. igatahes, kuna siinne apteegimajandus coldrexi ei tunne, andsin endale vabad käed ja toitusin ingverist, sidrunist ning kodumaisest ema kasvatatud küüslaugust (önneks oli vend nii 5 kg kaasa haaranud enne kui külmetus tuli). väike eksperiment taimeleotiste körval oli muidugi ka külmunud vöi mähis kurgul (jah, on jube küll, aga kurguvalu on jubedam ja 2x aitas minu kurgvalust ülesaamiseks).

nii ma siis pooluimasena vegeteerisin. kui möistus jälleenda kohalolekust teada andis ning silmad koostööle allusid, heietasingi, kolme teki all, et mis siis suve jooksul tehtud (vaid nädal tagasi oli veel pluss 30 ja nüüd vaid 18 soojakraadi). paar orkaanilaadset tormi sai omal nahal ära tuntud, sugulasi ringi veetud ning majutatud (kaks raksu), paar tuterdamist pilvepiiril (üks kord vandusin, et oli mul vaja siia tulla - alla kukkumine oli tunduvalt hölpsam kui mäeküljel edasi liikumine, suur vend teab küll mis kohta ma mötlen - pilti sellest kohast ei ole, sest juba ainult pildimasina haaramisel oleks see mu viimane tegemine olnud). konverentsil käidud, kus ma oma lihtsate küsimustega nii mönegi ettekandja elu kibedaks tegin vöi suure kontserni esindajad nurka surusin, kuna ma pöikpäiselt oma küsimustele nende andmebaasi ülesehitusest vastuseid saada tahtsin ning üks diplom kirjatüki eest täidab oluliste paberite kausta. kohaliku austria grupijuubelil sai ka käidud, sturmi on tarbitud, currysid keedetud ja chillikauna söömisest pisaraid valatud. kaheksakümne aastase naabrimehega nalja visatud - tema vist küll rohkem minu oskamatu kohaliku dialekti kohta ja mina lihsalt itsitasin kaasa, sest vana viskab ikka head nalja. kui ma vennaga koos karli (see on naabrimehe nimi) juure luurasin öuna saama, siis vend kui ametlikult saksakeele oskaja oli lausa uimaseks löödud kohalikust dialektist - ei ööd ega mütsi saanud ta aru, mis värk on. vend muidu kui sündinud mägikitse reinkarnatsioon - lippab igast rajast üles, olgu muda, kiviklibu, nelikümmend kraadi kuuma vöi vihm - tanel annab kanda ja varvast tehnikale valu. pärast küll mainib, et kehv rada oli (pühapäevane jalutuskäik 10 km ning 1000 körgusemeetrit mudast libedatel kividel).

ahjaa, suvekild on muidugi väike hommikuelamus Sveitsist, kus parkimisplatsil trahvi saime, kuna kohalik omavalitsus oli otsustanud toetada majutusettevötteid ning sellest lähtvalt köik teised alternatiivsed "ööbimisvöimalused" on karistatavad erineva suuruse rahatrahviga. jaa, vastavasisuline silt on Graubündenis Churi sissesöidul küll, kuid see on retroromaani keeles, mida vaid murdosa kohalikke oskab.

nii, et jah, igav ei ole olnud. ja nii ongi, et oktoobrikuus köik köik on uus - algab taas "tibumassi" karjatamine.