ei ole siin imestada midagi, et ma siin ennast ei ilmuta. olukord teaduse tegemise rindel on niikaugel, et selle reede pärastlöunal lähen tulle juba vooru nummer kaks (kolm vooru ülse on)...
aga sellest siis juba täpsemalt, kui tulest välja tulnud olen - tuhastunud vöi muul viisil.
igatahes, ponnistasin viimased kaks nädalat oma eelneva poole aasta jooksul tehtud analüüsid kokku üheks kirjatükiks panna. ausalt, endal vahel oli juba juhe koos. ja millest? eks ikka sellest, et pean lähtuma olukorrast, et lugejal (doktoritöö omal) ei ole eelteadmisi ning seega, aimama "pimekohti". ajugümnastika kuubis. ja siis veel vöimlesin statistikaga - sellele loole saan ehk märtsis vastuse.
niisiis - pöidlad pihku reedel, esimesel veebruaril, kella 16 tuuris Eesti aja järgi - kaasmaallane vajab vaimutuge circa üheks tunniks (nii pikk tohib ettekanne olla). Ja siis läheb lahti diskussiooniraund: sellel ajal olete pingutusest vabastatud ja vöite endast kergendamas käia. KUID ärge pöidlaid pihku surumast unustage ka järgmise tunni jooksul :)
lühidalt, reede öhtul kui tulekera taevas näete vöin see mina olla oma uues vormis (ja vaid sel juhul, kui pöidlaid hoidmast unustasite).
No comments:
Post a Comment