Thursday, February 7, 2013

Esimene osa "Kakskümmend kaks" ku(u)rist

Eelmise aasta tundmatuks jääva blogi sissekandest kribasin soovist saada nagu kirjanikud ENSVs  "loomingulist väljasõitu looduskaunisse kohta".
Ma ei tea ju, kas kirjanikud EVs ka sellist soodustust endiselt omavad, seega lähtusin oma tolleaegsetest andmetest. Ja vaat kus lops, mul õnnestubki nüüd olla tervelt kolm nädalat Ungari külje all Austria siseturismi arendamas. Ausalt, üks kordki tasub ära end see, et minu olematust palgas kamaluga haigekassa omaosa vötab :)
Lühidalt, esimene ööpäev oli suuremate sündmuste vaene: olen kohas nimega Bad Tatzmannsdorf juhul kui keegi googeldama kukub. Kui instituudi sekretär kuulis, et ma sain tuusiku siia, siis tema õhkas õnnest. Ausalt, mina ei ole veel õhkama hakanud...Liivi Juhani sõnu laenates: tühi liiv ja igav väli (ega silm kaugele seleta, kuplid on ees, tuleb kupli otsa rondia, siis näeb kaugemale - juba proovitud ja vaadatud, aga pimedus tuli ning seega eksperiment jätkub) .
Lund ei ole, on vaid riismed. Oleks lumi, saaks künkast alla uhada (mul olid suusad ühes siia tulles). Aga hertkel olen kui linttraktor oma hämaruses toimuvatel rännakutel, sest tossud korjavad rammusat muda, mida ma vähemalt üritan maha kraapida enne majja sisenemist.

Bad Tatzmannsdorf on kui Värska(ma olen Värskas tervelt 1 x ka käinud) - siin leiduvad erinevad mineraalvee allikad, mida siis kommerts- ja muil toonust tõstvail eesmärgil ära kasutatakse.Ja teadupärast on Värska piisavalt väike, siis see koht siin, on veel väiksem - kogu asula elu tiirnebki vaid 6 suurema (ja need on HIIGLASLIKUD) tervisevete kombinaatide ümber (kombinaadid ehk terviseparadiisid), käputäis muid majutusettevõtteid, ca 50 eramaja keset põldu, tankla, paar suuremat ja väisemat purskkaevu ning ausla servades asuvad toidupoed. Mida need inimesed siin teevad, kes puhkama tulevad - ma ei tea...
Kohalikel on siin veidi omapärane, võib olla suure horvaadi kogukonna olemasolust tingituna, dialekt. Aga minusugune on neil muidugi esimest korda (üks õde sai sellise vaimustuse osaliseks, et suutis vaid kolma korda "cool" öelda, kui mina oma päritolu valgustasin. Neil olla siin paari kuu eest olnud 2 soomlastest praktikanti - ju mind siis vaikselt nendega ühte patta pandi).
Tuba on mul  omaette, siin ongi vaid üheinimesetoad (rõdudega, aga ei tasu kadestada, mul on põhjapoolne tuba). Söögilauda olen kohustatud jagama kolme kohalikuga, kellest üks on sõjaväelane. Hah, juba olengi pandud nööri mööda käima - igasugune individualismi väljendamine on suuredatud tähelepanu all. Ega ma põnnama löö: ma olen pioneerilaagri karastusega ning hoian lippu kõrgel!

PS saksakeele mittevaldajatele: kur = tervisehäirete preventsioonimeetod haigekassa kulu ja kirjadega. kuna aga minu kur toimub "ei kellegi maal", siis tõlkisingi austerlastele söna "kur"i eesti keelsesse väljendisse: (puu)kuur - mul nalja nabani :)

No comments:

Post a Comment