Olen viimased kaks nädalad lähemalt ja kaugemalt leeblikul pilgul vöi pörnistsevalt jälginud liustikke, neid igavesi kuid siiski teosammul vähenevaid lume- ja jäävälju siinpool sood. Pöhjus rohkem kui selge: kalender väitis küll septembrikuu löppu ja oktoobri algust. Isegi sügis kuulutati aukartust äratavalt välja, kuid ilmavana saatis sellist soojust, mida tavahing ihkaks juuniks-juuliks ehks siis +27 kuni kolmkümmend pügalat ülalpool nulli ja sinnajuurde kiiskav päikesepaiste (jah, ma suutsin ka oktoobris oma üleliigse laksu päikest saada!) ja ilus sinine, lausa pilvevaba taevas.
Ja sellise ilmaga on rohkem kui patt kusagil kivilinnamüüride vahel oleskleda. Autole pandi hääled sisse ja minek!
Mina tuterdasin kahe tuhande ja rohkema meetri körgusel uusi radu tudeerida oma vennakese jaoks, kes avaldas lühidalt ja konkreetselt nagu eestlasele kombeks kuuldavalt oma möttekäiku: ta sooviks lähitulevikus liustiku peale minna! Assaaa karramba – mina ja mu tudisev körgusetunnetus! Sellel teemal järgmine pöhjalikum sissekanne.
Ja sel ajal, kui ma siis tudeerival pilgul rada, mäge, iseennast ja ümbrust kontrolliall hoida üritasin, tegid mu körvad omavoli – ma kuulsin kohalike pereemade jutuvada pealt, seda oma tahtmata! On vale arvata, et kohalikud lähevad mäkke, et rahu ja vaikust leida. Oh ei, tösiausterlasi on mäe peal kuulda hunnik ajaühikuid enne kui näha. Need pereemad tegelesid nö vabaaja sisustamisega ning tänu nende kandvate häälte toele, sain ka mina teada, mida siis keegi löunaks lauale on plaaninud panna.
Tunnistan, et see peamine detail, millest jutt algas, ei ole mu aju salvestanud. Mulle piisas vaid nö täiendavate faktorite märkamisest.Üks proua alustas, et lisab kinldasti parema maitse saavutamiseks praetud pekikuubikuid, teine töi juurde, et kindlasti tuleks lisada ka veel singiribasid ning kolmas röhutas vastuvaidlemist välistaval tooning, samas olid köik daamid tema ütlusega niikutnii nöus, et rööska koort tuleb panna ikka 2 toopi! Mu silmad pööritasid nendest kaloritest vaid kuuldes!
Assaa ja karramba – teadupärast ei ole kohalik köök just kalorivaene, aga kui ma neid tehnilisi detaile kuulma hakkasin, tundsin röömu, et ma ööbin autos, pugedes magamiskotti ning toiduvaru koosneb vaid kuivikutest ja kalakonservikesest.
;)) oled juba tagasi so mäest all? ;))
ReplyDelete