Mõistan meeste muret.

Täna siis see päev kui mul avanes võimalus aru ja osasaada meeste murest – kuidas auku leida.  Teoorias tugev igaüks, aga vat kui tegudeks läheb, siis selgub tõde – isegi päise päeva ajal on raske praktikas auku leida. Oled küll nägija, kuid kompad kui pime.
Niisiis, üksi hakkama ei saanud, tuli kahekesi üritada. Võtsime appi kõik käed ja osaliselt ka jalad, aga auk  oli endiselt peidus. Väänlesime, pingutasime, keerasime, painutasime – no ei leia auku!

Lõppmäng kujunes pigem sarnaseks „katse – eksitus“ meetodiks. Usun, et naaber sai kõhutäie nalja meie kaheheitluse jälgimisel (juhul muidugi kui ta seda tegi). Päris kamasuutrasse siiski ei pidanud laskuma. Nii ruttu kui võimalik asus akutrell  oma osa täitma, mis kiirelt ja suurema kärata sündima sai! 

Ja nüüd ongi mu esimene postkast siis majaseinale kinnitatud. Kas ka kõik kruvid oma tüüblitega vooderatatud augud leidsid, jään vastuse võlgu, nagu öeldud: augu leidmine on otsija mure!

Mis auku te õige mõtlesite, et me kahekesi varahommikul siis otsisime :P ?