Esiteks, esimene öppetund: jöuluturunimelist ettevötmist ei ole siin - on hoopis jeesuslapseturg (christkindlmarkt). Lühidalt, austerlased ekspluateerivad veel sündimata tegelast tubli 4-6 nädalat (söltuvalt linnast, millal avapauk antakse), lisaks on neid jöuluträniväljanäitusi n+1 tükki - Viinis kui ma ei eksi, ainuüksi kesklinna piirkonnas 12; Linzis see aasta vaid 6). Eelmine aasta oli vähemalt väike vaheldus: soomlased olid kohal, koos pöhjapötrade, kohapeal tehtud lökkes suitsutatud löhe, töelise pohlamoosiga (veerand liitrine purk maksis eht-soomlaslikult 5 €) ja glöggiga ning lätlased pakkusid oma linasest käsitööd. Tunnistan, et oli täitsa kodune tunne, sest tol öhtul kui neid väljanäitusi külastasin, oli ka -10 kraadi ja lumi oli nabani.
Mida aga tegelikult austerlased chriskindlmarktiga seostavad: prae vorstikesed hapukapsaga, juustuleib ning loomulikult alko tarbimine (seekord siis punshi nimelist). Küspised nagu öelda, on christkindlmarktil teisejärgulised: neid ostetakse kaela riputamiseks vöi punshile peale haukamiseks. Aga enne ikka pargitakse kere praevorstikest ja hapukapsast täis. Ja siis läheb andmiseks: tass punshi maksab 3 euri (kopikas siia vöi sinna). Tassil on ka pant - 1 eur. On lihtsalt inimesi, kes neid tasse koguvad. Ahjaa, huuleherpes on hinnasees :)
Olen juba esimese tuuri selle aastasel väljanäitusel teinud: ei minegid üllatusi - kirmes nagu ikka (karusell, lärm, kisa, toss, körbehais, fooliumis kartulid ootamas sööjaid, igasugu vidinad mida on praetud fritöösis vanaks läinud ölis jmt.) ning müügiks pakutakse kraami mis on ja ei ole ka kingituseks möeldud.
Ainus erinevus teistest aastaaegade laatadest on, et müüjate osmikud on jöulutemaatilised, vilkuvad tulukesed kas plast vöi naturaalsete okaspuude okstel hütti kaunistamas.
Selle aastased jöululaadad on ajakirjanduses leidnud kajastamist kahel teemal: juba mitmel juhul on puudega inimesed vöi pensionäríd jäänud ilma oma (raha)kottidest (kotijooks näikse IN olevat).
Ning ülepika aja analüüsis kohalik tarbijakaitseamet punshi sisalduvat alko ja suhkru sisaldust. Skaala, mis siis selgus ca 10 müügikoha analüüsist oli lai: oli neid, kes vaid möttelise osa alkot panustasid (suhkruga ei koonerdanud keegi, 3 tükki tassi peale oli miinimum), aga rekordi omaniku tassikeses punshis oli 11 % alkot koos 9 tüki suhkruga! Assaaa!
Ainus miks ma ennast sinna rahvamassi sisse libistan - ma ajan taga zirbenschnapsi. Mägimänni alkoga on järgmine lugu: ametlikult ei tohi seda teha (looduskaitsealune taim), aga nagu Austrias ikka, kes sellest hoolib. Teiseks, poes seda kraami ei müüda. Zirbenschnapsi pakutakse vaid talvel (seega, kes suusatama tuleb küsige apre ski zirbenit - ja te olete omaks vöetud!, NB eelmisel hooajal maksis klömm zirbenit järelhooajal 3 € , et hind siis väljendab "kaitsealusetaime" erisust). Mida sogasem ja pruunikalt läbipaistmatum klömm on, seda paljulubavam.
Ühe zirbeni olen juba endale hankinud - kuna ma pörsast kotis ei osta, siis tasuta klömm ikka enne toote väärtuse selgitamiseks käib kauba ette!
Otsinud uue zirbeni saamiseks jätkuvad, veel on vöimalus!
mhhmmm, maitseb hää...
No comments:
Post a Comment